/nginx/o/2019/03/08/11850378t1he574.jpg)
Justiitsministeeriumi statistika näitab, et mullu registreeriti perevägivallakuritegusid hulga rohkem kui 2017. aastal. Suri seitse inimest.
Kurb statistika: perevägivalla tõttu kaotas mullu elu seitse inimest (2)
6. mai 2019, 01:14
Perevägivallakuritegude arv on viimastel aastatel järjest kasvanud, veidi enam kui iga kümnes kuritegu on Eestis perevägivallakuritegu. Kui 2011. aastal registreeriti neid 1939, siis mullu oli arv juba 3607, mis on ligi tuhande võrra suurem, kui 2017. aastal. Seejuures ei ole sagenenud mitte politseile perevägivallast teadaandmine, vaid juhtumite kuritegudena registreerimise arv praktika, selgub justiitsministeeriumi mullusest väljaandest «Kuritegevus 2018».
Perevägivallakuritegudest 83 protsenti moodustas mullu kehaline väärkohtlemine. Enamikul juhtudel oli perevägivalla toimepanija ohvri praegune või endine paarisuhtepartner. Ligi 15 protsendil juhtudest oli vägivallatseja isa või ema, kasuisa või kasuema ning 14 protsendil juhtudest endine abikaasa või elukaaslane.
Maakondadest registreeriti perevägivallakuritegusid kõige rohkem Ida-Virumaal (786 kuritegu, 10 000 elaniku kohta 57 kuritegu), järgnesid Põlva, Valga, Pärnu ja Lääne maakond.
Perevägivalla tõttu kaotas mullu elu seitse inimest.
Veidi enam kui neljandikul juhtudel oli perevägivallakuritegu lapsohvri või -pealtnägijaga. ERR kirjutab, et aina rohkem teatavadki perevägivallast politseile n-ö kolmandad inimesed, olgu nendeks siis naabrid või lähedased, aga sageli paraku ka lapsed.
Perevägivallakuritegude alla lähevad teod, mille on toime pannud praegune või endine abikaasa, elukaaslane, partner või mõni teine lähisuhtes olev inimene, näiteks sugulane või hõimlane. Rünnakut kodus või väljaspool seda käsitatakse kriminaalkuriteona. Sageli tunneb ohver end rünnakus süüdi olevat ja seetõttu on tal raske sellest rääkida, kuid sellega võib ohver päästa nii iseenda kui oma lapsed.
Abi saamiseks on võimalik pöörduda politsei, sotsiaaltöötaja või ohvriabitöötaja poole, kelle kontaktid leiab siit. samuti on võimalik minna naiste tugikeskusesse, mille kontaktid on kirjas siin. Ohvriabi tasuta kriisitelefonilt 116006 pakutakse ööpäevaringset kriisinõustamist ja jagatakse informatsiooni ohvri õigustest ja abistavatest süsteemidest. Lisaks tagatakse, et saadud informatsioon jõuaks vastavatele abiandvatele spetsialistidele. Soovi korral on võimalik jääda anonüümseks. Rohkem infot leiab veebilehelt palunabi.ee ja veebilehelt abiksohvrile.just.ee.
Oluline on ka teada, et lastekaitse seadusest tulenevalt on iga inimese kohustus hädas olevast lapsest kohe politseile teada anda. Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud, või kardetakse, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana. Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused.
