Brunei taganes plaanist karistada geisid surmanuhtlusega

Copy
Brunei sultan Hassanal Bolkiah.
Brunei sultan Hassanal Bolkiah. Foto: DAVID GRAY / Reuters / Scanpix

Brunei on otsustanud mitte rakendada surmanuhtlust nende puhul, kes tabatakse vahekorralt samasoolise partneriga, teatas eile televisioonipöördumises riigipea sultan Hassanal Bolkiah.

Sultaniriigi otsus mitte rakendada täies ulatuses läinud kuul kehtima hakanud karme islamiseadusi järgneb laialdasele rahvusvahelisele pahameelele ning kampaaniale, mille käigus kutsuti üles boikoteerima Brunei omanduses olevaid luksushotelle.

Brunei valitseja lubas eilses kõnes, et pikendab surmanuhtluse rakendamisele kehtestatud moratooriumit ning ratifitseerib ÜRO piinamisvastase konventsiooni.

Hiljuti kehtima hakanud seadus nägi ette võimaluse karistada inimesi geiseksi, abielurikkumise või vägistamise eest surmanuhtlusega, mis oleks viidud täide kividega surnuks loopides.

Karistusseadustikku muudeti tegelikult juba 2014. aastal, mil tillukesest jõukast Kagu-Aasia naftariigist sai esimene piirkonna riik, kes võttis kasutusele šariaadiseadused. Toon lükati karistuste rakendamine aga edasi, kuni tänavu otsustati neid siiski hakata ellu rakendama.

Esialgu kaitses riik julmi karistusmeetmeid väidetega, et keskendub eelkõige ennetamisel, mitte karistamisele, kuid rahvusvahelise surve alla jäädes taganeti kõige karmimate meetmete rakendamisest.

Oma eilses kõnes ütles sultan, et seaduse puhul oli rohkelt valestimõistmisi, kuid ta möönis, et see tekitas ka hirme. «Me usume siiski, et kui segadused saavad lahendatud, muutub seadusest tulenev kasu ilmseks,» lisas sultan Hassanal Bolkiah.

Ta toonitas, et riigis on juba paarkümmend aastat kehtinud sisuliselt moratoorium surmanuhtluse rakendamisele, mida teatud puhkudel näeb šariaadiseaduste kõrval ette ka tavaõigus, ning see põhimõte jääb riigipea väitel kehtima ka uute seaduste puhul.

Samas rõhutas sultan, et sisuliselt peab ta uut karistusseadustikku õiglaseks, sest selle eesmärk on tagada riigis rahu ja harmooniat. «Need on äärmiselt olulised avalikkuse moraalsuse ja sündsuse kaitsmiseks, aga ka üksikisikute privaatsuse austamiseks,» lausus riigipea.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles