Miks eelistada apteegikosmeetikat?

Foto: Apotheka

Seda, et nahaprobleemide korral saab abi apteegikosmeetikast, on räägitud juba aastaid. Miks aga osta kosmeetikatooted apteegist isegi juhul kui erihoolt vajavaid nahaprobleeme ei esine?

„Nõudlikumad ja teadlikumad inimesed teavad, et kui tahta oma ilu ja tervist maksimaalselt toetada, tuleb seda kaitsta ja hooldada kvaliteetse kosmeetikaga, millele oleks tehtud toote ohutust tõestavad in vitro testid, et nende koostis oleks säilitus- ja lõhnaainetevaba ning need oleks toodetud nii, et nikli, kroomi ja koobalti sisaldus oleks peaaegu olematu. Pole ju mõtet oma nahka üleliigsete nahavaenulike kemikaalidega koormata,“ ütleb Apotheka farmatseut Julia Lipartova.

Kui aga kosmeetikat müüakse nii turul kui supermarketis, butiigis kui apteegis, siis kuidas olla kindel, et tooted, mida oma nahale määrime, just eelpoolnimetatud nõuetele vastavad ja meile tegelikult ka head teevad? Julia sõnul on esimeseks soovituseks kindlasti lugeda pakendilt toodete koostisosi ja teha otsus selle info põhjal. Iseasi on, kas keegi neisse tegelikult ka süveneb ja neid täielikult mõistab.

Kaubamärk või koostisosad?

Tihti arvatakse, et kallim kosmeetika on kvaliteetsem, aga isegi sellisel juhul tuleb vaadata, kas toote teeb kalliks bränditurundus või on kulukad hoopis toote koostisosad ja sisuline väljatöötamise protsess. „Näiteks testimised tõstavad toote lõpphinda, aga seda kindlam on, et toode on ohutu ja ei põhjusta tervisemuresid. Kui aga hinda tõstavad muud komponendid, ei saa toote kasulikkuses kindel olla,“ selgitab Julia. Ebakvaliteetne kosmeetika võib näonahale tõelise karuteene teha, kuna sisaldab koostisaineid, mida kasutatakse toote mahu suurendamiseks või pikemaajaliseks säilitamiseks. „Näiteks tavakosmeetikas tihti kasutatav talk kuivatab nahka ja ummistab poore, seda teevad ka muud sünteetilised ja ebapuhtad ained. Parabeenid ja silikoonid põhjustavad allergiat – punetust, nahaärritust või turseid.“

Looduslik versus sünteetiline

Alati ei pruugi ka looduslik kosmeetika nahasõbralik olla. Julia rõhutab, et kahjulike ainete kontekstis on oluline teada, kas inimesel on mõne loodusliku koostisaine suhtes allergia – siis tuleb kasutada looduskosmeetika asemel hoopis mineraalkosmeetikat. Samuti tuleb teada, mida tähendab näiteks „100% vegan“, sest see võib tähendada nii looduslikku kui sünteetilist toodet. Nende puhul on oluline vaadata, kas tootes on vastavalt looduslikud või sünteetilised koostisained – näiteks küünelakk on 100% vegan, kuna ei sisalda ühtegi looduslikku koostisosa.

Apteegikosmeetika puhul võib kindel olla, et tegemist nahahooldustoodetega, mis töötatakse välja koostöös arstide, allergoloogide, teadlaste ja teiste spetsialistidega. „Suurim erinevus tavakosmeetikaga võrreldes ongi peamiselt lähteainetes ja tootmises. Toorained on kõrge puhtusastme ja kindla kvaliteediga, põhjalikult uuritud ja kontrollitud. Värvaineid ja lõhnaaineid reeglina ei kasutata, et ka kõige tundlikumal nahal saaks nahahooldustooteid kasutada,“ ütleb ta.

Kes soovib oma naha eest võimalikult puhaste kosmeetikavahenditega hoolitseda, võiks Julia sõnul kasutada allergoloogide ja dermatoloogide poolt tunnustatud või kliiniliselt testitud sarju, mis on ka pakendil vastava märkega tähistatud. „Näiteks leiab apteegist kindlasti nikli, gluteeni ja allergiavabu nahahooldus- ja dekoratiivkosmeetikabrände. Kui on kahtlus mõne allergia suhtes, võiks eelistada spetsiaalselt põhjamaisele nahale loodud sarju, mis on samuti apteegisortimendis olemas.“

Selleks, et olla oma nahahooldustoodete valikus kindel ning leida sortimendist just enda nahale kõige paremini sobivad tooted, on Tallinna ja Tartu suuremates Apotheka apteekides võimalik teha nahadiagnostika test, mille abil selgitatakse välja nahatüüp ja leitakse apteekri abiga vastavalt sellele konkreetsele nahale sobivad tooted.

Öeldakse, et sa oled see, mida sa sööd, aga samamoodi oled sa ka see, mida sa endale peale määrid, sest paratamatult jõuab osa nahale kantud kreemist või kosmeetikatootest organismi. Seega tasub teada, mida endale peale määrida, et organismi mittevajalikest lisaainetest ja võimalikest tervisemuredest säästa.