Narva kahekordistas kultuuripealinnaks kandideerimise eelarvet

Narva sild.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Narva jätkab kultuuripealinna tiitlile kandideerimist Ilmar Raagi juhitava uue meeskonna ja kahekordistunud eelarvega.

Narva kandidatuuri ettevalmistamisega Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024 hakkab tegelema uus meeskond, kelle ülesanne on kultuuripealinna programmi väljatöötamine ja lõpptaotluse koostamine.

Tiimi juhib Narva linnaarhitekt Ivan Sergejev ning kunstilise juhina asub ametisse kommunikatsiooniekspert ja filmilavastaja Ilmar Raag. Piirkondliku juhtpartnerina jätkab Rakvere ja koostööd jätkatakse kõikide Virumaa omavalitsustega. Esimesel töönädalal töötas tiim välja eelarve suurusjärgus 140 000 eurot.

Programmitiimiga liituvad Jõhvi kontserdimaja juhataja Piia Tamm, nutikate ideede ja projektide rahastu Prototron tegevjuht Jana Pavlenkova, Narva kunstiresidentuuri juht Ann Mirjam Vaikla ning Narva Ooperipäevade juht Julia Savitskaja. Kaasamisjuhina asub tegevusse Narva kolledži kultuuriprogrammide juht Anna Markova.

Narva 2024 taotluse juhtpartnerina jätkab Rakvere linn ning kaasatud on kogu Virumaa, samuti liitub kaasamispartnerina kodanikuliikumine myNarva2024. Konsultandina ning rahvusvahelistesse tegevustesse ja turundusse panustajana osaleb protsessis ka kultuuripealinna eeltaotluse edukalt läbi viinud Shiftworks OÜ.

Kultuuripealinna eeltaotluse järgus välja arendatud Narva 2024 kunstilise kontseptsiooni märksõnadeks on «jõgi-piir-sild»: kahte riiki eraldava kalda vahel loodusliku piiri moodustav Narva jõgi ning erinevaid kultuure, valdkondi, identiteete ja saatuseid ühendav sild.

Avalikkusele peamiselt filmitegijana tuntud Narva2024 värske kunstilise juhi Ilmar Raagi arvates teeb just piiripealne identiteet Narva põnevaks. «See paneb otsima inimlikkuse alget igaühes,» sõnab Raag. «Minu isa sündis Narvas ja mu vanaema on mulle rääkinud lugusid sellest linnast, kus ma ise ei ole kunagi elanud. Vanaisa, kes langes sõjas, oli Narvas näitleja, vanaema piletikontrolör ühes Narva kinos. Mul on tunne, et elava kultuurielu vaim on seal kusagil alles. Vormiliselt on Narva linn, kust algab Euroopa. Muidugi on seal naabruses Peterburi kui kõige euroopalikum vene linn ja mõned ütlevad, et Narva on kõige venelikum Euroopa linn. Narvakad ütlevad aga, et Narva on Narva. Piiripealsetes identiteetides inimlikkuse otsimine võiks erinevates vaidlustes pinnale jääda. See on see, mida me ka Euroopas praegu otsime,» rääkis Raag.

Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul on uue tiimi start olnud tulemuslik. «Narvale on Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimine erakordselt oluline. Edukaks ettevalmistuseks sedavõrd lühikese aja jooksul oleme kaasanud parimad tegijad ja kompetentsid. Sel põhjusel oleme kaasanud taas ka eeltaotluse väljatöötanud ettevõtte Shiftworks OÜ. Olles ettevõttega suhelnud, leidsin, et nende valdkondlikud pädevused on projekti õnnestumisele kriitilise tähtsusega.»

Ühtlasi avaldas Jevgrafov tänu kogu eeltaotlusega tulemuslikult töötanud tiimile, Virumaa partneritele ja piirkondlikule juhtpartnerile Rakverele.

Narva linnavolikogu esinaine Irina Janovitš kinnitas, et volikogu toetab Narva taotluse edasist arendust Euroopa kultuuripealinnaks pürgimisel. «Kultuuripealinna tiitlile kandideerimine on oluline Narva elanikele ja meie linna tulevikule. Volikogu on valmis looma tingimused projekti viimiseks eduka lõpuni.»

Rakvere linnapea Marko Torm lisab omalt poolt, et Rakvere linn toetab projekte, mis võimaldavad Virumaal tõhusamat koostööd teha. «Hoiame Narvale pöialt ja jätkame kultuuripealinna partnerina!»

«Narva taotlusega töötab tõeline unistuste tiim, kus kõik osapooled on pühendunud ühise eesmärgi saavutamisele,» kommenteeris Narva kultuuripealinnaks pürgimise uut faasi Ivan Sergejev. «Võttes aluseks rahvusvaheliselt komisjonilt väga hea tagasiside saanud eeltaotluse ning kaasates sellise kompetentsi ja energia, on Narva tagasi mängus, kandideerimas võrdsetel tingimustel Tartuga Euroopa kultuuripealinna tiitlile.»

Konkursi lõpptaotlus, mis sisaldab mahukat ürituste kava kultuuripealinna tiitliaastaks ja sellele eelnevaks perioodiks, tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada 2019. aasta 1. augustiks. Tiitli võitja selgub tõenäoliselt sügiseks.

Kultuuripealinna algatuse eesmärk on pikem kultuuriline, kogukondi kaasav ja linna elukeskkonda arendav mõju. Kultuuripealinnaks saamine toob linnale lisarahastuse, mille toel visiooni ellu viia. Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse ja teiste rahastusallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses. Euroopa Komisjon annab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.

2024. aastal hakkab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandma kolm linna. Peale Eesti linna saab kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning ka üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi ehk Islandi, Liechtensteini, Norra või Šveitsi, euroliidu kandidaatriigi ehk Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia või Türgi ning võimaliku kandidaatriigi Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo linn.

Tagasi üles