Taimetark hindab paisuvaid pungasid ja noori võrseid
12. mai 2019, 08:37
Uuskaubi ravimtaimetalu perenaine Sirje Aiaots räägib, et kevadel sobivad ravimtaimena korjamiseks mitmed noored taimelehed, pungad ja kasvud, aga ka näiteks paju ja tamme noorte puuokste koor.
Taimetark rõhutab, et nii mõnelgi tuntud ravimtaimel on kõrvaltoimed, mida tasub arvesse võtta.
Sirje Aiaotsa sõnade kohaselt saab koguda kasepungi pungade paisumise ajal. Pungad korjatakse koos oksaga, need kuivatatakse ja seejärel roobitsetakse kuivanud pungad oksalt maha.
Tuntud on männikasvuvannid liigese-, lihase- ja närvivalu, aga ka unehäirete leevendajana. Vanni ei tohiks võtta, kui on südamepuudulikkus või kõrge vererõhk.
Kasepungatee head ja ohud
Kasepungatee avaldab eritusorganitele antibakteriaalset ja põletikuvastast mõju, soodustades uriini-, higi- ja sapieritust. Alkoholitõmmist võetakse veega lahjendatult samadel näidustustel või kasutatakse kompressina põletiku või halvasti paranevate haavade ravis. Tasub meeles pidada, et kasepungad võivad ärritada neerukudet ja neeruvalu tekkides tuleb pungade seespidine tarvitamine kohe lõpetada.
Kasepungatee valmistamiseks võtta klaasi vee kohta teelusikatäis pungasid. Alkoholitõmmise tegemiseks on vaja üks osa pungi, viis osa 70protsendilist alkoholi, jätta segu seitsmeks päevaks pimedasse seisma seda aeg-ajalt loksutades.
Leebema toimega kaselehed
Kasepungadest leebema toimega on kaselehed. Neid tuleks koguda ja kuivatada enne jaanipäeva. Reuma-, liigese-, lihase- ja närvivalu vastu võib teha kaselehetõmmisega vanne.
„Tervislik on kevadel juua kasemahla, valu vaigistamiseks võib lehtedest teha mähiseid, saunaviht teeb saunaprotseduurid veelgi tervislikumaks,” loetleb Sirje Aiaots kasepuu kasusid. Seega kask aitab inimest mitmel moel. Isegi haigestunul või vigastatud kasel võib areneda kasekäsn, kasel parisiteeriv seen, millest on abi vähihaiguste ravis ja organismi tugevdamiseks.
Kaseleheteeks võetakse üks supilusikatäis kuivatatud lehti ühe klaasi keeva vee kohta. Teed kasutatakse reuma, kivitõve, külmetushaiguste, neeru- ja põiepõletike korral.
Männi- ja kuusekasvud
Kevadel hakkavad arenema männikasvud. Sirje Aiaots soovitab koguda neid maikuus, kui kasvud on 3–4 cm pikad, pruunid ja kaetud ketendavate soomustega.
Männikasvuteed juuakse ülemiste hingamisteede katarri, köha ja bronhiiti põdedes. Kuna seespidisel tarvitamisel võivad ärrituda nii magu kui ka neerud, võiks teha hoopis männikasvuauru, lisades peotäiele männikasvudele liitri keeva vett ja alustades mõne minuti pärast auru sissehingamist.
Tuntud on männikasvuvannid liigese-, lihase- ja närvivalu, aga ka unehäirete leevendajana. Vanni ei tohiks võtta, kui on südamepuudulikkus või kõrge vererõhk.
Sirje Aiaots tõdeb, et viimasel ajal on järjest populaarsemad kuusekasvud. Nende kogumiseks on õige aeg taas maikuus, kui kasvud on helerohelised, pehmete okastega ja kergelt hapuka vaiguse maitsega. Kuusekasvusid võib toorelt närida, kuid pikemaks säilitamiseks tuleks neid kuivatada. Kuusekasvuteed juuakse ülemiste hingamisteede põletike, külmetushaiguste, köha ja bronhiidi, suu- ja kurgupõletiku korral. Välispidiselt võib vesitõmmist kasutada lihase-, närvi-, reumavalu ja podagra vastu. Kuusekasvud ja -okkad sisaldavad tähelepanuväärselt suurel hulgal C-vitamiini.
Teadupärast oleneb ravimtaime väärtus toimeainete hulgast. Need ained tekivad ja kogunevad sedamööda, kuidas taim areneb.
