/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2019/05/08/12146419t1h4d4a.jpg)
Tallinna Sadama korruptsiooniprotsessi süüdistatavate kaitsjad nimetasid oma avakõnedes riigiprokuratuuri esitatud süüdistust algusest peale valeks, kuna see loeb Tallinna Sadama juhid ametiisikuteks. Kaitsjad sellise määratlusega nõus ei ole ja leiavad, et süüdistus on algusest peale üles ehitatud valele eeldusele ja sellel peaks olema muu kvalifikatsioon.
Tallinna Sadama juhatuse endise esimehe Ain Kaljuranna kaitsja vandeadvokaat Paul Keres ütles täna Harju maakohtus, et põhimõtteliselt vale on esitada Kaljuranna väidetavate tegude kohta süüdistus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb altkäemaksu võtmist ametiisiku poolt.
«Prokurör üritab meeleheitlikult kvalifitseerida Ain Kaljuranda kui ametiisikut, kuna ta teostas Tallinna Sadama juhina riigi transpordipoliitikat. Sama loogika järgi võib öelda, et kuna riigil on ka rahanduspoliitika, siis on kõigi pankade – Swdbanki, SEB LHV ja teiste pankade töötajad ametiisikud. Tekib kahtlus, kas Eestis üldse on mõni olulisel ametikohal töötav isik, kes ei oleks ametiisik,» ütles Keres.
Kaljuranna kaitsja sõnul on kohtuprotsess prokuröri kangekaelsuse tõttu paradoksaalses olukorras, kuna juba praegu on selge, et sellise süüdistusakti järgi ei saa sündida süüdimõistvat kohtuotsust. Kerese sõnul saaks võib-olla saaks süüdimõistev kohtuotsus sündida mõne muu paragrahvi järgi, aga kindlasti mitte karistusseadustiku paragrahvi 294 alusel. Keres leiab, et õige peaks olema süüdistuses paragrahv, mis käsitleb altkäemaksu erasektoris.
Kerese sõnul üritab prokuratuur tõestada, et kui Tallinna Sadamas oligi riigihanke korraldamise nõuete rikkumisi, siis pidi sellega kindlasti kaasnema ka altkäemaks. «Prokuratuur üritab esitada kohtule tõenäosusteooria, mille järgi kaasneb rikkumiste ja majanduslike seoste olemasolul automaatselt kuritegu. Selline eeldus on muidugi vale,» ütles Keres.
Kerese sõnul pannakse Kaljurannale süüks 77 tehingut, mis olid altkäemaksuga määritud, kuid neist 19 puhul ei ole prokuratuur suutnud välja mõelda, mis nende tehingutega valesti oli. «Altkäemaksu võtmist heidetakse ette isegi tehingute puhul, mil ta täitis nõukogu seaduslikku korraldust. Ma ei ole kohtusaalis kunagi selliseid argumente näinud,» ütles Keres.
Kerese sõnul on täiesti põhjendamatu ka Kaljuranna süüdistamine rahapesus. Ta viitas riigikohtu lahendile, mis ütleb, et kui altkäemaksu raha varjatakse ei ole see rahapesu, vaid jääb altkäemaksuks.
«Riigikohus on meil siin tõlgendamise koorma maha võtnud ja öelnud, et altkäemaks on altkäemaks, tehtagu seda avalikult või varjatult. Altkäemaks ongi peitkuritegu ja seda tavaliselt tehakse vajatult,» rääkis Keres.
Kaljuranna kaitsja ei nõustu ka Tallinna Sadama ja selle tütarfirma TS Laevad esitatud tsiviilhagi, millega nõutakse sisse korruptsiooniga ettevõtetele tekitatud kahju. Kerese väitel ei ole, ettevõtted ise ega ka firmades erikontrolli teinud audiitorfirma KPMG suutnud tuvastada kahju, mida väidetavad altkäemaksuskeemid ettevõtetele tekitasid.
«Ettevõtete esindajad leidsid ühe Saksa õigusalase raamatu kommenteeritud väljaandest viite, et altkäemaksust tekitatud kahju saab välja arvutada, kui korrutada altkäemaksuks makstud summa mingi koefitsiendiga. See seisukoht ei ole isegi Saksamaal üldlevinud ja on vaieldav. Eestis pole aga ühtegi õiguslikku alust, millele tsiviilhagi rahuldamisel toetuda. Tallinna Sadam jätkab tänaseni paljude Kaljuranna sõlmitud ja väidetavalt altkäemaksuga määritud lepingute täitmist. Mõistliku inimesena saan öelda, et need tehingud on päris head. Tsiviilhagi ei ole kuidagi põhjendatud,» rääkis Keres.
Allan Kiili kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv märkis, et süüdistus eirab kohtupraktikat, see on ebamäärane ja üldsõnaline ning argumenteeritud üldsõnaliste viidetega erinevatele õigusaktidele.
Ka Pilv leiab, et käsitlemine ametiisikuna on Allan Kiili puhul välistatud ning seda seisukohta toetavad ka varasemad riigikohtu ja ringkonnakohtu lahendid.
«Süüdistus ei vasta karistusseadustiku paragrahvile 294. Ma ootasin, et prokurör toob avakõnes välja mõne uue argumendi, kuid kahjuks me seda ei kuulnud. See rikub kaitsjaõigust see on ebaproportsionaalne kaitseõiguse koormaine,» rääkis Pilv.
Pilve sõnul tuleb arvestada ka süüdistatavate tegevust erinevatel ajaperioodidel. Ta meenutas, et enne 2015. aastat eristas karistusseadustik altkäemaksu ka pistist. Altkäemaks oli selles mõistes hüve saamine õigusevastase ja pistis õiguspärase tegevuse eest. «Prokurör on jätnud sisustamata, millisel juhul tegutses süüdistatav õiguspäraselt ja millisel puhul kuritarvitas oma ametiseisundit,» ütles Pilv.
Pilve sõnul tuleb Kiilile süüks pandavaid tegusid hinnata kontekstis, millised teod on praeguseks aegunud ja millised on veel praegu karistatavad. Seda aga süüdistuses ei ole.
Ka Pilv viitas KPMG poolt Tallinnas Sadamas ja TS Laevades läbi viidud erikontrollile, mis ei tuvastanud rikkumisi. «Puuduvad andmed et lepinguid olnuks võimalik sõlmida parematel tingimustel. Äri- ja majanduskeskkonnas ei saagi tehingud sageli väljastpoolt hinnata, on erinevad majandusseisundid ja tsüklid,» märkis ta.
Pilv toonitas, et Tallinna Sadam jätkab ka praegu mitme Kiilile süüks pandud lepingu täitmist. «Miks ei vastuta keegi Tallinna Sadama praegustest töötajatest nende lepingute täitmise eest?» lausus Pilv.
Kiili kaitsja näeb vastuolu ka süüdistuses, justkui saanuks Kiil Poola Remontowa ja Türgi Sefine laevatehastelt altkäemaksu selle eest, et ta telliks laevad just nendelt. «Millistel alustel sai Allan Kiil sõlmida laevatehastega salakokkuleppeid pärast seda, kui Tallinna Sadama nõukogu oli juba otsustanud, et laevad tuleb tellida just nendelt tehastelt?» küsis Pilv.
Kaitsja heitis prokuratuurile ette, et see pole teinud Türgi laevatehasega seotud väidetava altkäemaksuepisoodi kohta tõendite kogumiseks mitte midagi. «Me pole kuulnud ühtegi selgitust ega tõendit väidetava altkäemaksu Türgi poolelt. Meil on olukord, kus riiklik süüdistaja on tunnistanud et Türgiga ei ole võimalik kostööd teha,» lausus Pilv ja lisas, et praegu puudub igasugune võimalus Türgi Sefine laevatehase juhtkonna kuritegelikku käitumist kontrollida.
Pilv vaidles sarnaselt Keresele vastu rahapesu süüdistusele. «Riigikohus on rõhutanud, et altkäemaksu puhul ei saa rääkida rahapesust,» ütles ta.
Pilve sõnul tuleb jätta rahuldamata ka Kiilile esitatud tsiviilhagi, kuna see on põhjendamata ja tõendamata.
«Meil on olemas võlaõigusseadus ja äriseadustik, kuid tsiviilhagi esitamiseks on võetud appi hoopis Saksa õigusteooria raamat, mida ei saa õiguspraktikas kohaldada. Väide, et varjatud rahalised liikumised tuleks korrutada koefitsiendiga 200-400 protsenti, on meelevaldne ja õiguslikult mittesiduv. Tallinna Sadam on justkui olnud suuremeelne ja korrutanud väidetava altkäemaksu summad tagasihoidlikult 200 protsendiga.
Pilv lisas, et paljud hagis esitatud episoodid on aegunud, kuna äriseadustiku järgi kestab juhatuse liikme vastutus viis aastat. Hagi esitati 31. juulil 2017, seega tuleks tema sõnul hagist automaatselt maha arvate kõik tehingud, mis tehti enne 31. juulit 2012. Seega peaks automaatselt olema aegunud tsiviilhagis märgitud 17 tehingut.
Esteve Terminal ASi endise nõukogu liikme Tõnis Pohla kaitsja Erki Kergandberg rõhutas oma kaitsekõnes, et Harju maakohtu esimees Meelis Erik rõhutas viimases kohtute aastaraamatus, et kohtunik peab jälgima huvide konflikti vältimist.
«Mina leian, et riigiprokuratuur ei ole vältinud huvide konflikti,» rääis Kergandberg. Ta viitas, et Tõnis Pohla suhtes tehtud jälitustoimingute teostamisega on seotud abikaasad. Teabehankega tegeles kaitsepolitsei ametnik Martin Perling, samas riigiprokuratuuri poolt kinnitas selle tema abikaasa, riigi peaprokurör Lavly Perling. «Tegemist on väidetava altkäemaksujuhtumiga, mis sai alguse huvide konfliktiga sündinud jälitustoimingust,» märkis kaitsja.
Kergandberg näeb probleeme ka Pohlale esitatud süüdistuse kvalifikatsioonis. «Soovin lisada, et Tõnis Pohla ei ole lubanud ei Allan Kiilile ega Ain Kaljurannale mingit vara,» ütles ta. Kergandberg peab täiesti põhjendamatuks ka tsiviilhagi ja tema hinnangul tuleks jätta see läbi vaatamata või rahuldamata.
Esteve Terminal ASi endise juhatuse liikme Üllar Raadi kaitsja Sandra-Kristin Kärner tõi oma kaitsjakõnes välja samad probleemid, mis eelkõnelejadki ehk süüdistuse vale kvalifikatsiooni, samuti selle kas süüks pandavad teod on juba aegunud või mitte. «Tegemist on kriminaalmenetluse kunstliku ülevalhoidmisega, mis rikub kaitsealuse õigusi,» märkis ta.
Kärner nimetas põhjendamatuks tsiviilhagi ja kinnitas, et Raag ei ole talle süüks pandavaid tegusid toime pannud. «Taotlen Üllar Raagi õigeksmõistmist,» ütles ta.
Altkäemaksu vahendamises süüdistatava Bone Investi omaniku Toivo Prommi kaitsja Kaimo Räppo ütles, et ta ei hakka detailselt üle kordama teiste kaitsjate esile toodud probleeme süüdistuses ja nõustub nendega täielikult.
«Allan Kiili ja Toivo Prommi puhul on lugu üles ehitatud sellele, et nad on sõbrad ja kui nad on sõbrad, saab sinna juurde panna igasugused asju, mis justkui tundusid kahtlased. Midagi sellist pole olnud,» ütles ta.
Räppo märis, et prokuratuuri süüdistuses esile tõstetud maaklerlepingud Poola Remontowa ja Türgi Sefine laevatehasega on tegelikult merenduses täiesti tavapärased asjad. Ta märkis, et näiteks Remontowa laevatehase nõukogu kiitis maaklerlepingu 15. oktoobril 2014 heaks. Süüdistuses ära toodud väidetavalt fiktiivse kahe ratastraktori rendileping, mis pidi olema justkui sõlmitud altkäemaksu varjamiseks, oli Räppo sõnul ehtne ja traktorid ka renditi. Tsiviilhagi põhjendatuse küsimuses ühinen oma eelkõnelejatega japalun jätta see rahuldamata, kuna tegemist on täiesti põhjendamatu nõudega,» ütles Räppo.
Sven Honga ja Keskkonnahoolduse OÜ kaitsja Toomas Pikamäe sõnas, et süüdistus on täiesti põhjendamata ja ei Honga ega ka Keskkonnnahoolduse OÜ pole pannud toime tegusid, mida prokuratuur neile süüks paneb.
Pikamäe tõi esile, et kõik Tallinna Sadama ja Keskkonnahoolduse OÜ vahelised lepingutingimuste muudatused toimusid vastavalt lepingus olevale punktile. «Lepingus on punt, mis lubab tingimusi teatud raamides muuta. Tegemist ei olnud seega mitte lepingu muutmisega, vaid lepingus oleva punkti täitmisega,» rõhutas ta.
Pikamäe lisas, et süüdistuses esitatud ratastraktorite fiktiivne rendileping oli tegelikult reaalne leping. «Keskkonnahoolduse OÜ sai Bone Investilt kaks ratastraktorit ja kasutas neid oma majandustegevuses, kaasa arvatud Tallinna Sadamaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Seda kavatsen ma tõendada. Tsiviilhagi palun jätta rahuldamata või läbi vaatamata,» ütles Pikamäe.
Tallinna Sadam ja TS Laevad on esitanud kohtualuste vastu tsiviilhagid, mis jagunevad neljaks ja mille kogusumma ulatub 4,7 miljoni euroni.
Esiteks soovivad ettevõtted saada Allan Kiililt, Toivo Prommilt ja tema ettevõttelt R.I.C.H. Group Trading Limited Poola Remontowa laevatehase ja Türgi Sefine laevatehasega sõlmitud maaklerlepingutega tekitatud kahju hüvitamiseks 3,15 miljonit eurot.
Ain Kaljurannalt, Allan Kiililt, Üllar Raadilt, Tõnis Pohlalt, Toivo Prommilt ja Bone Investilt nõuab Tallinna Sadam ja TS Laevad altkäemaksudega tekitatud kahju hüvitamiseks 562 036 eurot.
Allan Kiililt, Ain Kaljurannalt, HTG Investilt, Eno Saarelt, Toivo Prommilt ja Bone Investilt nõuab Tallinna Sadam tekitatud kahju hüvitamiseks 590 032 eurot,
Allan Kiililt, Martin Paidelt, Sven Hongalt ja Keskkonnahoolduse OÜlt nõuab Tallinna Sadam 419 498 eurot.
Kõik kohtuasja osapooled, kelle vastu on esitatud tsiviilhagi, ütlesid Harju maakohtus, et peavad nõuet põhjendamatuks ja ei võta seda omaks.
Kohus otsustas täna, et altkäemaksu andmises süüdistatav Gdanski Remontowa laevatehase endine juhatuse liige Jan Paszkowski ei pea kõigil kohtuistungitel osalema ning ta kutsutakse Poolast kohale vastavalt vajadusele, kui tema kohaolek on süüasja arutamisel vajalik.
Paszkowki lendaski täna pärastlõunal koos kahe Poola advokaadiga Eestist ära.