Euroopa ajakirjanike föderatsioon: Eesti ajakirjandusvabadus on ohus (64)

BNS
Copy
Riigikogu asendusliikmed ja uus valitsus andsid ametivande. President Kersti Kaljulaid «Sõna on vaba» sviitris.
Riigikogu asendusliikmed ja uus valitsus andsid ametivande. President Kersti Kaljulaid «Sõna on vaba» sviitris. Foto: Eero Vabamägi / Mihkel Maripuu

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) – Euroopa mõjukaim ajakirjanike ühendus – võttis reedel ühehäälselt vastu avalduse, milles väljendas sügavat muret Eestis pressivabaduse ja sõltumatu, kriitilise ajakirjanduse ning ajakirjanike vastu suunatud surve kasvu pärast.

Tallinnas reedel lõppenud EFJ-i üldkogul pöörati erilist tähelepanu Eesti ajakirjanduse hetkeseisule ja arengule. Üldkogu Eesti-poolne korraldaja oli Eesti Ajakirjanike Liit (EAL), mis tähistab sel aastal oma sajandat sünnipäeva, olles sellega Euroopa vanimate ajakirjanike ühenduste seas.

«EFJ-i üldkogu tulek Tallinna oli mõeldud Eesti ajakirjanikele ja EAL-i püüdlustele toetusavaldusena, mis viimase aja sündmuste ja pressivabadusega seotud avalduste valguses muutus veelgi tähtsamaks,» ütles EAL-i esimees Helle Tiikmaa. «Meil oli võimalik ligi sajale Euroopa ajakirjanike organisatsioonide esindajale pakkuda otseallikast mitmekülgset teavet Eesti ajakirjandusväljast ja meie pressivabaduse hetkeseisust.»

Üldkogu ees kõnega esinenud president Kersti Kaljulaidi sõnul näitas Ajakirjanikkude Ühingu asutamine 1919. aastal, napilt aasta pärast Eesti riigi loomist, et vaba sõna ja vaba riik käisid algusest peale kokku ja on olnud ning on peaaegu sünonüümid. Kaljulaid ütles, et meediavabadus Eestis vähenenud ei ole, kuid see pole enesestmõistetav, vaid nõuab tähelepanu.

EFJ-i presidendi Mogens Blicher Bjerregårdi küsimusele, kuidas pressivabadust säilitada ja mida Eesti selleks teha saaks, vastas riigipea: «Me oleme Eestis, aga kindlasti ka Lätis ja Leedus sellises olukorras, kus paljud veel mäletavad, mida tähendab, kui meedia ei ole vaba. Praegu, hetkeolukorras on see väga oluline teadmine otsesest kogemusest.»

Kaljulaidi hinnangul pole poliitikuil ja majandusjuhtidel pressivabaduse toeks teha muud, kui ajakirjanikega suhelda, ausalt küsimustele vastata ja jätta kvaliteedi ning taseme tagamine meediajuhtide mureks.

«Kui ei ole meediavabadust, siis on see sama asi, kui ei oleks üldse vabadust. Pole võimalik öelda, et ühiskond on demokraatlik ja vaba, kuid meil on vaid mõned piirangud meediale,» ütles Kaljulaid. 

EFJ-i üldkogu kutsub Eesti ajakirjanikke ja meediat üles jätkama oma tööd ja ühiskonna kriitikat kui demokraatliku normaalsuse eeskuju, seisma vastu igasugusele survele, mis võib viia autoritaarse, populistliku ja sallimatu meediasisuni ning politiseeritud rahvusringhäälinguni. Eesti riigikogule ja valitsusele meenutab EFJ enda avalduses, et ajakirjandusvabadust tuleb hoida aus ja arvestada, et ajakirjandus kuulub kultuuriväljale ja ajakirjanikke tuleb kohelda ning toetada võrdselt teiste loomeisikutega. Ajakirjanike töövõimalusi tuleb takistamise asemel parandada, sealhulgas luues stipendiumite ja vabakutseliste ajakirjanike toetussüsteem, et investeerida paremasse ajakirjandusse. 

EFJ on Euroopa suurim ajakirjanikke ühendav organisatsioon, millesse kuulub 45 riigist 72 ajakirjanike liitu ja assotsiatsiooni, kokku enam kui 320 000 ajakirjanikku.

Kommentaarid (64)
Copy
Tagasi üles