Kumus avatakse Elo ja Friedebert Tuglase koduaia eri tähenduskihte käsitlev näitus

Kultuuritoimetus
Copy
Projektist "Aiapagu". 2016–2019.
Projektist "Aiapagu". 2016–2019. Foto: Tanja Muravskaja

Alates reedest, 17. maist on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus «Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis», mis ühendab nõukogudeaegset fotoarhiivi ja kaasaegset fotouurimust.

Näituse «Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis» lähtepunktiks on Elo ja Friedebert Tuglase koduaia fotodokumentatsioon – esteetiliselt ja kontekstuaalselt väga põnev materjal. Tuglaste – praeguseks Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse – aia fotorepresentatsiooni, aeda ennast ja laiemalt aeda kui sümbolit on aastatel 2016–2019 uurinud kaasaegse fotokunsti meetodite abil Tanja Muravskaja.

Näituse fookuses on fotograafia kui võimas jutustusvahend, narratiivilooja. 1959.–1961. aastal võtsid Tuglased ette põhjaliku jäädvustamise ning valmis kolm albumit «Meie aed» Paul Horma fotodega. Need aiafotod räägivad looduse imetlemisest, kirjainimeste oskusest säilitada kontakt loodusega ja korrastada keskkonda enda ümber.

Veelgi jõulisemalt kõnetab aga see, millest need fotod vaikivad ning mis jääb aiast väljapoole – raske nõukogude tegelikkus selle repressioonide ja võimumängudega. Säärases valguses mõjub kogu aiailu eriti haprana.

Fotokunstnik Tanja Muravskaja kommenteerib projekti järgnevalt: «Kui näituse kuraator Elnara Taidre jagas minuga oma vaimustust Tuglaste fotoarhiivist, pani meid mõlemaid imestama jäädvustamise üksikasjalikkus, hool ja armastus oma aia vastu.

Tormiliste poliitiliste muutuste keskele sattunud Tuglased tundsid end siiski nende maja ümbritsevate kõrgete mändide ja lopsaka aiaroheluse varjus kaitstuna. Aed muutus loomeisiksuse päästjaks ja inspireerijaks, kohaks, mille metafoor võiks olla «kuldne saar» – pelgupaik, mille ümber möllavad lained, kuid sel saarel saab imetleda kõrget taevast ja loodust.»

Tanja Muravskaja otsib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse aias Tuglaste pilku, aiapao kohalolu ja selle tähendust tänapäeval. Tema käsitluses ühendab foto dokumentaalseid ja poeetilisi aspekte ning kasvab ruumiliseks, luues omaette keskkonna aiakujundiga emotsionaalseks suhestumiseks ja erinevate mõttekihtide avamiseks.

See keskkond jätkub ka näitusesaalist väljaspool, fotoinstallatsioonis Kumu hoovis. Aiatemaatika mõtestamisele aitavad kaasa graafilised teosed Eesti Kunstimuuseumi kogust. Silvi Liiva, Vive Tolli, Salome Trei, Maara Vint, Mare Vint ja Tõnis Vint on oma teostes toonud esile aia tähendusvälja eri tahke. Aed paradiisi sümboli, ideaalide ja utoopiate kohana ning sisepagulus kui vastupanu keerulistele sotsiaal-poliitilistele oludele on teemad, mis jäävad aktuaalseks ka meie kaasajal.

Kuraator: Elnara Taidre

Kujundaja: Villu Plink

Graafiline kujundaja: Külli Kaats

Aianduskonsultant: Helena Tuvike

Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini 2019.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles