KOHALIK VAADE. Leedu presidendivalimiste esimene voor oli vaid üks lahing sõjas

Esimese vooru võitja Ingrida Šimonytė vajab presidendivalimiste teise vooru võitmiseks noorte hääli ja kõrget valimisaktiivsust. Foto: Aleksei Vitvitski/Sputnik

Kui võrrelda Leedu presidendivalimiste esimest vooru korvpallimatšiga, siis oli tegu poolfinaalmänguga ning seejuures väga tasavägise kohtumisega, kus koos lõpuvilega lendas korvi võidu toonud kolmepunktivise. Kui panused olid kõrged juba enne seda mängu, siis finaali eel on need veel suuremad.

Eesti elanike arv on umbes 1,3 miljonit. Leedukaid, kes esimeses voorus presidenti valimas käisid, oli rohkem – 1,4 miljonit inimest ehk 56 protsenti valimisõiguslikest kodanikest andis hääle pühapäeval või osales eelhääletusel.

Ilm oli hääletuspäeval suurepärane ja osalus kohaliku mõõdupuu järgi kõrge. Kilomeetripikkuseid järjekordi võis pühapäeval näha nii valimisjaoskondade juures Leedus kui ka välismaal saatkondade uste taga. Väljarännanud leedukad osalesid presidendivalimistel tavatult aktiivselt, kuna samal ajal korraldati referendum topeltkodakondsuse õiguse laiendamise üle.

Valimiseelsed arvamusküsitlused näitasid, et üheksast kandidaadist, kes soovisid saada terve viimase kümnendi ehk kaks ametiaega Leedu president olnud Dalia Grybauskaitė kohale, oli vaid kolmel selleks reaalne võimalus: endisel pankuril Gitanas Nausėdal, eksrahandusministril ja parlamendisaadikul Ingrida Šimonytėl ning praegusel peaministril Saulius Skvernelisel.