Maanteeamet läks lennuhankega kohtusse
14. mai 2019, 08:37
Maanteeamet vaidlustas esmaspäeval Tallinna halduskohtus riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsuse tunnistada Nordica tütarfirma Regional Jeti pakkumine Tallinna-Kuressaare liinil vastavaks, sama otsusega tühistati Transaviabaltika võitjaks tunnistamise otsus.
Maanteeameti liiklusdirektor Meelis Telliskivi rääkis nädal tagasi BNS-ile, et kui VAKO otsus kohtus vaidlustatakse, siis hanke alusdokumentides kehtestatud tingimustel ehk 1. juunist lepingut sõlmida ei saa. Sellisel juhul on maanteeametil plaan pikendada Transaviabaltikaga avaliku teenindamise lepingut kuni kahe aasta võrra.
Kohtu pressiesindaja kinnitas BNS-ile, et maanteeamet on esmaspäeval halduskohtule kaebuse esitanud.
Nimelt näeb ühistranspordiseadus ette, et kui avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, võib hankija seda pikendada samadel või uutel tingimustel kuni uue vedaja leidmiseni.
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk tunnistas aprilli alguses oma käskkirjaga vastavaks Leedu firma Transaviabaltika ja Regional Jeti pakkumised ning tunnistas viimase pakkumise ka edukaks, kuid sama käskkirjaga jäeti Regional Jet kvalifitseerimata. Seetõttu tunnistati edukaks siiski Transaviabaltika pakkumine, selgub vaidlustuskomisjoni otsusest.
Maanteeamet jättis Nordica ja Poola lennufirma LOT ühisettevõtte Regional Jeti pakkumise kvalifitseerimata, kuna 2017. aasta lõpu seisuga oli selle omakapital 2,4 miljoni euroga miinuses. Regional Jet vaidlustas vaidlustuskomisjoni otsuse, kuna oli esitanud Nordica kinnituse, millega viimane annab tütarfirmale hankelepingu täitmisel vajadusel rahalisi vahendeid ja vastutab solidaarselt hankelepingu täitmise eest.
Kuna Euroopa Kohtu hinnangul ei nõua liidu õigusnormid, et pakkujana kvalifitseerumiseks peab hankijaga lepingut sõlmida sooviv isik suutma lepingut otseselt, omaenda vahendeid kasutades täita, annab seadus ettevõtjale õiguse tugineda teiste ettevõtjate vahenditele juhul, kui pakkujale on asjaomase hankelepingu täitmisel nende ettevõtjate vahendid kättesaadavad. Kuna Nordica omakapital oli tunamulluse bilansipäeva seisuga 27,2 miljonit eurot, piisab sellest vaidlustuskomisjoni hinnangul Regional Jeti pakkumise kvalifitseerimiseks.
Kuigi Regional Jeti pakkumine oli 41 protsenti Transaviabaltika omast kallim (reisi maksumus vastavalt 8534 eurot ja 6023 eurot ilma käibemaksuta), sai Regional Jet rohkem väärtuspunkte, kuna hinnati ka pakutavate õhusõidukite vanust. Leedu firma plaanis Kuressaare liini teenindada 46-kohalise ATR42-300 tüüpi lennukiga, Nordica ja Regional Jet 70-kohalise ATR 72-600-ga.
Kolm aastat tagasi sõlmitud lepingu kohaselt maksti riigieelarvest ühistranspordi sihtotstarbelist toetust Transaviabaltikale Tallinna-Kuressaare liinil ühele reisile 1980 eurot.
Nordica kommunikatsioonijuhi Toomas Uibo sõnul oli Regional Jeti pakkumus eeldatavast, 19,3 miljonist eurost küll pisut kõrgem, kuid konkurentidega võrreldes saadi enim väärtuspunkte põhilennuki vanuse kriteeriumis. Ta möönis nädalapäevad tagasi, et otsust on küll võimalik vaidlustada, kuid lootis, et Nordica ja Regional Jet suudavad pakkuda saarlastele teist taset ja kvaliteeti, kui seni on harjutud.
Riik alustas Tallinna ja suursaarte vahelistele liinidele viieks aastaks teenusepakkuja otsimist möödunud aasta juulis, kuna praegune leping lõpeb 31. mail. Tallinna-Kärdla liini hanke võitis Transaviabaltika, kus jätkab tõenäoliselt lendamist 19-kohaline Jetstream 32. Kärdla liini eeldatav dotatsioon on kokku 6,2 miljonit eurot, täpne maht selgub lepingu sõlmimisel.