«Pealtnägija» tegi läinud sügisel loo 19-aastasest ajateenijast Larsist, kes kaitseväe keskpolügoonil maas vedelenud granaadi plahvatuses rängalt viga sai. Saate tegijatega ühendust võtnud demineerijate sõnul on olukord polügoonil arvatust palju hullem.
Eridemineerija Martin Meos viis «Pealtnägija» piltlikult öeldes miiniväljale, kus varitsevad nii tankitõrjemürsud, miinid kui ka granaadid. Meose sõnul ei tohiks üldse inimesi polügooni maastikule saata, kui on teada, et seal vedeleb lõhkemata laskemoona ning demineerijad pole need kahjutuks teinud.
Ka endine kaitseväelane Margus Neudorf on praeguse olukorra suhtes väga kriitiliselt meelestatud. «Minu arust see ei ole normaalne,» arvas ta.
Nii Meose kui ka Neudorfi sõnadele lisab kaalu asjaolu, et tegemist on endiste kaitseväe tippspetsialistidega. Endiste kaitseväelaste avameelsus on seda üllatavam, et Meose firma teeb keskpolügoonil demineerimistöid ja kaitsevägi on tema klient.
Polügooni sihtmärkide ala on isegi kaitseväelaste jaoks ohtlik tsoon, lihtsurelik sinna üldjuhul ei satu. Aprilli lõpul kohal käinud «Pealtnägija» veendus, et ainus ohutu võimalus sellel alal liikumiseks on kõndida ainult demineerija jälgedes.
Polügoonil kaks nädalat töötanud Meose ja tema kolleegide silme all on juba nii mõndagi juhtunud. Näiteks kärgatas demineerimiseks kohandatud buldooseri all granaat. Aga käsil on alles otsingute ettevalmistustööd. Paari nädalaga on leitud üle 20 lõhkekeha, mida rangelt võttes polügoonil vedeleda ei tohiks. Leitud laskemoonast 11 on täpselt samasugused granaadid, mille otsa komistas ajateenija Lars.
«See tekitab küsimuse, miks nad (granaadid) ei ole plahvatanud. Seda enam, et neil on peal enesehävitusmehhanism,» tõstatas Meos küsimuse. Ta oletab, et kaitseväe laskemoon võib olla praak.
Neudorf märkis, et kui kaitseväe lahingumoon sõjaolukorras ei tööta, siis see on probleem.