/nginx/o/2018/02/21/12106817t1ha415.jpg)
“Jõulisemad masside käitumise uurijad, õigemini need psühholoogid, kes jõulisemalt väljenduvad, on arvanud, et iseseisvalt mõtlevaid inimese on meie hulgas kõige rohkem 2–4 protsenti,” kirjutab muusika- ja majandusharidusega saarlane Erki Aavik. “Ehk siis iga kahekümne viies kuni viiekümnes.”
Protsendina väljendudes tundub see number väga väike. Südamlikud sinisilmsed optimistid vaat et vihastavad. “Kuidas nii?!” ärrituvad nad. “Kas te tahate öelda, et enamus meist on siis lollid või?! Võib-olla oleme meie ka lollid?!” Ja siis kujutletavaid sulgi soputades: “Nojah, eks me siis oleme... Aga teie ise – kas teie olete siis need haruldased ja targad või?”
Jah, niimoodi vastajad ongi selle massi, 95+ protsendi hulgas, kuid see ei tähenda, et nad tingimata just lollid on. Jutt on iseseisvast mõtlemisest, tegevusest, mis ei ole või ei ole eelkõige ja peamiselt mõjutatud kellegi teise arvamusest ja mõtlemisest. Ja ka uute mõtete tekkimisest, selliste mõtete, mis lähemal uurimisel lolliks ei osutu ja mis kellegi teise mõtet ei jäljenda ega lihtsalt jätka.
Kui suhe oleks vastupidine, st valdav osa oleks iseseisvad mõtlejad, siis see vähemus oleks arvatavasti kas kinnisesse asutusse suletud või eugeenika ohvritena välja suretatud, ülejäänud aga oleksid omavahel hävitavas konfliktis. Ja nii ei kestaks selline ühiskond kuigi kaua.
Kuid veel kord: iseseisva mõtlemisvõime puudumine ei võrdu hinnanguga “loll”. Iseseisva mõtlemise puudumine ei tähenda ainukese valikuna lihtsaima võimaliku töö tegemist. Igasugust tööd igasugustes asutustes ja organisatsioonides teevad valdavalt inimesed, kel puudub iseseisev mõtlemisvõime, kuid see ei tähenda, et neil puuduks mõtlemisvõime üldse. Sellised inimesed töötavad pankades, ülikoolides, kaubanduses, lennunduses – kõikjal. Nende mõtlemisvõime venib igasugusel skaalal seinast seina, nii et küllalt leidub ka lolle ja küllalt on tarku ja igasuguseid sealt vahepealt – et kogu seda masinavärki käimas hoida.
Järgmine küsimus on õppimisvõime. Mõni on päris nutikas, kuid õpivõime on kesine, samal ajal kui mõni tohmukene õpib oma võimete piires rohkem või kiiremini. Ka need kaks viimast omadust ei ole ülejäänutega põhjuslikus seoses.
Ja siis veel näiteks oma mõtete väljendusoskus. Mõni ongi iseseisev ja tõhus mõtleja, aga väljendusoskus on kehvakene ja nii läheb paljugi raisku. Ja üha keerulisemaks läheb: mõtlemise kiirus varieerub väga suures ulatuses. Nii et tark võib olla aeglane ja natuke vähem tark kiire. Ja siis veel valikute tegemine, see tähendab – otsustamine! Ka väga tark ja väga iseseisva mõtlemisega inimene võib olla kehv otsustaja või ei suuda otsustada.
Paratamatult läks mõte nende peale, kes väikese armsa Kuressaare südalinnas ja peamisel maanteel juba mitu aastat oma intellektuaalsete võimete väärtust otsivad.
Jah, kallis lugeja (kui sa selle veeremängu peale veel siin oled!), ma tahaks kah juba ammu tänase asja kallale asuda, aga on üks nüanss veel: taiplikkus. Senised aspektid võivad väga erinevates kombinatsioonides anda inimesele sellise omaduse, mida me taiplikkuseks nimetame. See tähendab raskesti määratletavat kombinatsiooni asjadest, olukordadest, seostest, konstruktsioonidest ja millest iganes aru saamisest, teiste asjade ja olukordadega seostamisest ning selle protsessi kiirusest. Kuna tegemist on keerulise kombinatsiooniga, siis muidu kasina tarkusega isik võib siiski olla üsna taiplik. Muidu professoriametiks küündivate teadmiste ja hea mäluga isik võib olla aeglase taibuga. Küllap on nüüd... kõigile selge, et kombinatsioone on lõputult, kuid keskendume paarile viimasele, taiplikkusele ja otsustusvõimele.
Selle päris viimase asjus juhtusin kogemata lugema ajalehest jaburat artiklit sellest, kuidas endale ise maja ehitada otsustanud inimesi tabas suur üllatus – nad pidid ehitusprotsessi käigus langetama suure hulga üksikuid otsuseid!
Hmmm... Inimesed langetasid otsuse, et ehitavad endale maja ja siis oli neile üllatus, et nad pidid veel otsustama näiteks köögi sisustuse värvitoonide üle, rääkimata muudest asjadest, nagu maja suurus, arhitektuur, küttesüsteem, valgustus, isolatsioonimaterjal, üldse materjalid. Kas need inimesed olid lollid, mõtlemis- ja otsustusvõimetud, taipamatud? Ega ma hästi ju ei usugi, et nii lolle olemas on, aga – leht kirjutas.
Ja paratamatult läks mõte nende peale, kes väikese armsa Kuressaare südalinnas ja peamisel maanteel juba mitu aastat oma intellektuaalsete võimete väärtust otsivad. Kui palju elab Saaremaal ja Muhus inimesi, kes ei taipa, et selle protsessi juures on valmis saamiseks kuluv aeg kriitilise tähtsusega?! (Selle kõige kordi kiirema valmissaamine on insener-tehniline küsimus.) Kas mõne neist – tehes eelnevalt kindlaks ka tema otsustusvõime – võiks seda protsessi ometi lõpule juhtima leida? Ja üldse peaks asju ajama need, kel selleks vajalikud võimed olemas.
Tõenäoliselt otsustavad valijad kahe aasta pärast senistele soss-seppadele jälle uue võimaluse anda. Ei usu? Kas veame kihla?