Laupäeva õhtul avasid aasta suurima muuseumiürituse "Öös on mustreid" raames oma uksed paljud paigad, kus püüti aru saada meid ümbritseva maailma mustritest. Kui Oandu külastuskeskuses imetleti metsamustreid, siis Rakveres Rehbinderi majas arutati inimeste ja robotite tekitatud mustrite üle.
Oandu külastuskeskuses otsis elumustreid tallinlane Mari. Eile õhtul oli ta koos perega käinud peale Oandu ka Käsmu muuseumis. "Muuseumiöö on Tallinnas nii ülerahvastatud, et seal enam ei käi," ütles Mari.
Tema meelest on Virumaal ikkagi suvehõngu, mis seotud puhkusega. "Kala, meri, päike," loetles ta mustreid.
Oandu külastuskeskuse inimesed rääkisid, et siinsed loodusmustrid on üraski omad – vanal puul on koor ära tulnud ja nii on sellel käike ja hälle, mis annavad aimu, kuidas ürask on seal tegutsenud.
Seda võis juba eile õhtutundidel näha, sest keskuse rahval oli plaan koos huvilistega suunduda peale päikeseloojangut metsa, et kuulata ja vaadata metsamustreid – hääli ja varjundeid.
Looduse mustritele vastukaaluks püüti Rakveres Rehbinderi majas leida inimeste tekitatud mustreid. Iga huviline märkas, et praegu annavad muuseumimajas tooni eri maakondade mustritega vaibad. Nende värvid on võimsad ja nii väekad, et tekitavad täiesti omalaadse rütmi.
Rehbinderi maja kuraator-giid Kertu Karus rääkis, et neil on nii muuseumiööl kui ka iga päev teemaks inimeste käitumismustrid. "Kuidas me käitume oma planeediga? On see mõistlik ja säästlik meie planeedi säilitamiseks?" küsis ta.
Putukaid – seda tulevikutoitu – suhu pistes ja giidi kuulates, saadi kiiresti teada, et ilmselt mitte.
"Kõik algab ja lõppeb inimesega," nentis Karus.
Isegi robotite puhul. Kes näituselt "I Robot" ei saanud aimu, milline võim on tehisinimese käes, võis mängida robotitega, mis täiesti ohutult andsid aimu enda mustritest.
Üks neist oli Rehbinderi majas töötav robot Pepper, kes tantsis suure rõõmuga neljaaastasele Kertule. Ehkki robot oli tüdrukust peajagu pigem, meeldis tehisinimene Kertule väga. Nii väga, et lõpuks tantsiti lausa kõrvuti.
Muuseumiöö ühe korraldaja Vivian Siirmani sõnul on muuseumid ühed parimad paigad, kus otsida mustritest inspiratsiooni, sest sealsetes kogudes leidub palju unikaalseid ja huvitavaid esemeid.
Statistikaameti info põhjal külastati mullu Eesti muuseume ligi 3,4 miljonit korda, mis jäi siiski alla 2017. aasta statistikale 100 000 külastusega. Kõige populaarsemad on erimuuseumid, mis on spetsialiseerunud mõnele kitsamale teemale. Erimuuseume külastati kokku üle 750 000 korra, lisaks tõmbas inimesi kunstimuuseumid, mida külastati 650 000 korda. Kuna Eestis oli mullu 1000 elaniku kohta üle 2500 muuseumikülastuse, on Eesti muuseumikülastuste poolest Euroopas esimeste seas.