Sisuturundus
8 põletavat küsimust suhkru kohta
Üldiselt arvatakse, et suhkur on halb ja ebatervislik ning seda nn valgeks surmaks tembeldatud toiduainet tuleks vältida nagu tuld. Kui palju on selles tõde ning kuidas suhkur meie organismi mõjutab?
Kas suhkur on ebatervislik?
Täpselt samamoodi nagu iga teise toiduaine puhul, võib ka suhkru ülemäärane tarbimine avaldada tervisele negatiivset mõju. Samas ei tasu eristada tervislikke ja ebatervislikke toiduaineid, pigem peaks vaatama toitumisharjumusi ja elustiili tervikuna ning mitte keskenduma eraldi ühele toiduainele. Suhkrut tuleb süüa mõõdukalt ja tasakaalustatud toidusedeli osana ning teha seda koos tervislikku kehakaalu toetava aktiivse eluviisiga.
Kas looduslik suhkur on tervislikum kui lisatud suhkur?
Kui räägime suhkrust, siis peame üldiselt silmas valget suhkrut (sahharoosi), mis sisaldab võrdsetes osades glükoosi (viinamarjasuhkur) ja fruktoosi (puuviljasuhkur). Samas leidub nii puu- ja köögiviljades kui ka marjades palju looduslikke suhkruid, mis moodustuvad veest, päikesevalgusest ja süsinikdioksiidist. Tegelikult ei suuda inimorganism vahet teha looduslikult esinevatel ja lisatud suhkrutel, kuna neil on ühesugused keemilised ja füüsilised omadused ning nad seeduvad seetõttu ühtmoodi. Samas tuleks toidusedelisse lisada marju ning puu- ja köögivilju, kuna neis leidub palju vitamiine ja mineraalaineid.
Kas suhkur teeb paksuks?
Ülekaalulise oht on pigem seotud energia tasakaalu puudumisega ja mitte toidu suhkrusisaldusega – kui tarbite päeva jooksul rohkem energiat kui teie organism suudab kulutada, muutute ülekaaluliseks. Seega tasub vaadata toidusedelit tervikuna. Samuti on leitud, et ülekaalulisus võib tekkida mitmete erinevate tegurite sh geneetika, toitumis- ja liikumisharjumuste ning psühhosotsiaalsete aspektide koosmõjul.
Kas «vähendatud suhkrusisaldus» tähendab vähem kaloreid?
Üldiselt eeldavad tarbijad, et kui mõne toidu pakendile on märgitud «madala suhkrusisaldusega» või «ilma lisatud suhkruta», siis tähendab see automaatselt ka vähem kaloreid. Tegelikult ei pruugi see nii olla ning märksa olulisem on läbi lugeda toitumisalane teave, mis võrdleb energia kogusisaldust 100 grammi või ml kohta.
Põhjus on selles, et suhkrukogus tuleb asendada teiste toiduainetega, mis võivad sisaldada suhkruga võrreldes vähemalt samal määral energiat (teist tüüpi süsivesikud, valgud või rasv). Toidu energiasisaldus 100 grammi kohta jääb sellisel juhul põhimõtteliselt muutumatuks ja võib mõnel juhul isegi suureneda. Üheks näiteks on hommikusöögihelbed, mille puhul rõhutatakse sageli suhkrusisaldust. Tabelid näitavad küll väiksemat suhkrusisaldust, kuid mitte vähem kaloreid.
Kas suhkur tekitab hambaauke?
Süsivesikuid sh suhkrut ja tärklist sisaldavad toidud soodustavad hambakatu teket ning katu kogus ja selle koostis mõjutavad kaariese tekkimise protsessi. Samas on kaariese areng mitmete tegurite sh geenide, toidusedeli, söömissageduse, sülje koguse ja koostise ning suuhügieeni omavahelise koostoime tulemus. Seega võib suhkur soodustada hambaaukude tekkimist, kuid ei pruugi seda ilmtingimata teha. Kõige olulisem on siiski korralik suuhügieen.
Kas pruun suhkur on tervislikum kui valge?
Pruuni roosuhkrut saadakse suhkruroost, valget suhkrut nii suhkruroost kui ka suhkrupeedist. Pruuni roosuhkru tooted sisaldavad suhkrukristalle ja melassijääke ning just viimased annavad roosuhkrule iseloomuliku pruuni värvuse ja karamellise maitse ning suurendavad ka suhkrus leiduvate mineraalide kogust. Samas on mineraalide hulk sellistes suhkrutes kaduvväike, mistõttu ei ole pruun suhkur valgest suhkrust oluliselt tervislikum.
Kas suhkur muudab lapsed hüperaktiivseks?
Teaduslikud uuringud ei ole leidnud seost laste suhkrutarbimise ja keskendumisvõime või käitumisega seotud probleemide vahel. Viimased uuringud kalduvad väitma, et olulist rolli mängivad pigem geenid. Üldjuhul on keskendumise, teovõime ja käitumise eelduseks regulaarsed ja tervislikud toitumisharjumused. See käib meie kõigi ja mitte ainult laste kohta.
Kas suhkur tekitab sõltuvust?
Kõige värskemad uuringud kinnitavad, et puuduvad tõendid konkreetsete toiduainete või lisandite sõltuvust tekitavate mõjude kohta. Küll aga on leitud, et maitsva toidu söömine mõjutab aju tunnustussüsteemi; aju vabastab dopamiini, ainet, mis põhjustab heaolu- ja mõnutunnet. Samuti võib vajadus maitsva toidu järele olla seotud psühholoogiliste aspektidega, kuna söömine võib leevendada depressiooni ja negatiivseid tundeid. Seega on olemas selged märgid, et osadel väga vastuvõtlikel inimestel võib maitsva toidu suhtes välja kujuneda sõltuvusega sarnane söömisharjumus.
Viited teadusuuringutele, millel ülaltoodud vastused põhinevad, leiate siit: https://www.dansukker.co.uk/uk/about-sugar/sugar-and-health.aspx