Liit: kortermajade rekonstrueerimistoetust tuleb oluliselt suurendada

Loora-Elisabet Lomp
Copy
Võib vaid loota, et Kohtla-Järve Vahtra tänava 23. majale, mille elanikud olid sunnitud möödunud talvel oma korterid kütte väljalülitamise tõttu maha jätma, ei lisandu tänavu uusi.
Võib vaid loota, et Kohtla-Järve Vahtra tänava 23. majale, mille elanikud olid sunnitud möödunud talvel oma korterid kütte väljalülitamise tõttu maha jätma, ei lisandu tänavu uusi. Foto: Peeter Lilleväli

Eesti Korteriühistute Liidu teatel näitab olukord, kus kortermajade rekonstrueerimistoetusteks tänavu ette nähtud 17,5 miljonit eurot täitus taotlustega paari minuti jooksul, vajadust toetust oluliselt suurendada.

korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla ja juhatuse liige Urmas Mardi arvates ei saa sellist olukorda normaalseks pidada. «Olukorda, kus rekonstrueerimistoetusteks ettenähtud summad saavad taotlustega kaetud kõigest paari minuti jooksul, sest rohkem raha lihtsalt pole ja ilma jäävad ühistud, kes on mitu aastat toetuse nimel vaeva näinud ja omavahenditest ettevalmistusteks investeeringuid teinud, ei saa normaalseks pidada.» 

Jaadla sõnul jäid toetusest ilma isegi korteriühistud, kes keskööl taotlusvooru avanedes arvutiklahvidele vajutasid. «Inimeste mure on suur, sest elamistingimuste parandamine ei saa toimida nagu meelelahutuslik popkontsert, kuhu pileti lunastamiseks öid sabas peab seisma,» lausus Jaadla. 

Jaadla ja Mardi hinnangul kinnitab juhtunu liidu poolt varem läbi viidud küsitluse tulemusi, millest selgus, et ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks summas 124,7 miljonit eurot, mida on oluliselt rohkem kui tänased toetusmeetmed ette näevad.

Kredexi korterelamute rekonstrueerimiseks esitasid korteriühistud kuue minutiga 80 taotlust kokku 25 miljonile eurole, mis tähendab, et selleks aastaks ettenähtud 17,5 miljonit eurot on jagatud.

Tõenäoliselt saavad seekord rahaabi 50 esimest taotlejat ning keskmine summa saab olema 300 000 eurot. Toetust jagatakse voorupõhiselt ehk igal aastal kindla summa piires. KredExi korterelamute rekonstrueerimistoetust rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 1996. aastal Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Liitu kuulub rohkem kui 1400 korteriühistut.

EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma. Alates 2016. aastast on EKÜL ÜRO elamumajanduse harta keskus, mille põhitegevusteks on eluasemevaldkonna toetamine riikides, kus elamureformid veel ettevalmistamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles