Guardian: Eesti paremäärmuslased tõid valitsusse rassismi ja seksismi
Ruuben Kaalep Guardianile: Ma ei usu, et venekeelseid elanikke saaks kunagi hakata eestlasteks pidama

EKRE tõrvikurongkäik Tallinnas.

FOTO: Eero Vabamägi

«Hämar süvariik valitseb salaja riiki. Tark immigratsioonipoliitika on «kui on must, näita ust». Natsi-Saksamaa polnud üdini paha. Ükski neist väljaütlemistest poleks asjakohatu paremäärmuslikes blogides, kuid Eestist on need alates eelmisest kuust ministrite vaated,» just selliste ridadega algas Briti väljaandes Guardian avaldatud lugu Eesti praegusest valitsusest ning sinna kuuluvast EKREst.

Guardian kirjeldab Eestit riigina, kes suutis pärast NSVLi võimu alt vabanemist koguda tuntust e-riigi, vaba meedia ning progressiivse poliitikaga.

Väljaande teatel polnud valimiste järel üllatuseks mitte EKRE 19 saadikukohta, vaid peaminister Jüri Ratase paar nädalat hiljem tehtud otsus, millega EKRE valitsuskoalitsiooni kutsuti. Välja tuuakse, et Ratas andis EKRE-le viis ministrikohta ja tegi järeleandmisi ka poliitiliste eesmärkide osas.

«Erakonna liidritest isa ja poeg, Mart ja Martin Helme, võtsid üle võtmetähtsusega siseministri ja rahandusministri kohad ning tähistasid seda valge rassi ülemvõimu demonstreeriva käemärgiga ametissevannutamisel.»

Martin Helme ametivande andmise järel.

FOTO: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix

Guardiani sõnul tähendab lärmaka äärmuspartei nihkumine valitsusse, et peavooluerakondi tabas ebaõnnestumine. Kirjeldatakse, kuidas Reformierakond ja Keskerakond suutnuks mugava enamusega valitsuse moodustada, kuid Ratas ignoreeris Kaja Kallase pakkumist ning Brüsseli liitlastelt tulnud hoiatusi, et ise võimul püsida. «Ta viskas kõik oma väärtushinnangud rentslist alla, et peaministriks jääda,» ütles Kallas Guardianile.

Vilja Kiisler

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Praeguse valitsusega seoses kirjutas Guardian ka pressivabadusest Vilja Kiisleri näitel. «Ajalehe Postimees kolumnist Vilja Kiisler, kellel on kahe aastakümne pikkune kogemus ajakirjanduses, kutsuti peatoimetaja poolt kabinetti veidi pärast koalitsiooni moodustamist. Talle öeldi, et tema poolt kirjutatud artikkel oli liiga agressiivne ja ta peaks oma retoorikat muutma,» kirjeldas Guardian.

Kiisler ütles: «Ma olen alati kritiseerinud võimul olevaid inimesi, aga sellist asja polnud kunagi varem juhtunud. Stiil ja sisu on alati seotud. Ma mõtlesin tõsiselt iga sõna, iga koma ja iga punkti. Kui sa ei saa arvamusloos olla terav ja end selgeks teha, siis mis selle mõte on?»

Kiisleri sõnul on EKRE meediakanalid teda töö tõttu rünnanud ning e-mailile ja Facebooki saadetud vägivaldsete ähvarduste tõttu on ta pöördunud ka politseisse.

«Maailmas pressivabaduse poolest 11. kohal asetsenud riigi jaoks on Kiisleri ja riigiraadio heaks töötanud ajakirjaniku (Ahto Lobjakas - toim.) lahkumine sarnastel põhjustel olnud šokeeriv. Nad andsid president Kersti Kaljulaidile põhjuse kanda uue valitsuse ametisse vannutamisel dressipluusi lausega «Sõna on vaba».»

President Kersti Kaljulaid.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees/Scanpix

Kaljulaid ütles Guardianile, et kandis dressipluusi Eesti ajakirjanike vastu suunatud verbaalsete rünnakute tõttu. «See võib viia enesetsensuurini selles mõttes, et taolise pasarahe vältimiseks otsustatakse enam mitte rääkida. Ma ei taha, et see juhtuks,» ütles president.

Siiski märgib Guardian, et president kinnitas valitsuse ametisse, kuna tal pole ametlikku vetoõigust. «Kui ma oleks arvanud, et selle ministrite nimekirja kinnitamine oleks olnud põhiseadusliku kriisi valla päästmisest ohtlikum, oleksin ma seda kaalunud, aga see pole nii.»

Mainitakse aga presidendi protestiaktsiooni, mil ta koduvägivallas kahtlustatava EKRE poliitiku Marti Kuusiku ametivande ajal saalist lahkus ning sellele järgnenud kriitikat Mart Helme poolt, kes nimetas riigipead «emotsionaalselt ülesköetud naiseks».

Mart Helme.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kallas kommenteeris olukorda: «Nad tekitavad olukorra, kus halvustavate nimede andmine ja vägivallaga ähvardamine on vastuvõetav. See on misogüünia kapist välja toonud ning see on ühiskonna jaoks väga halb märk.»

Artiklis ei jää märkimata ka EKRE seosed teiste paremäärmuslike erakondadega Euroopas ning Prantsusmaa äärmuslase Marine Le Peni külaskäik.

Tuuakse välja, et massiline migratsioon pole Eesti jaoks probleemiks, kuid EKRE ütleb, et igasugune migratsioon tekitab olukorra, kus Eesti on tulevikus Brüsseli silmis haavatav ja see võib tuua surve paljude põgenike vastuvõtmiseks.

Jaak Madison.

FOTO: VALDA KALNINA / EPA / Scanpix

Madison ütles Guardianiga rääkides, et Eesti võiks vastu võtta 10-50 migranti, aga seda tingimusel, et sõja lõppedes minnakse koju tagasi. Ta nimetas Mart ja Martin Helme poolt tehtud äärmuslaste käemärki trollimiseks, mida ei tasuks tõsiselt võtta.

Samas tunnistas Madison, et erakonnas on mõned inimesed, kes valge rassi ülemvõimu usuvad, kuid ütles, et inimesi visataks erakonnast välja vaid ekstremistlike tegude, mitte äärmuslike arvamuste tõttu.

Samas õigustas Madison oma kunagist blogipostitust, kus ta Natsi-Saksamaa majandust ülistas. «Fakt on see, et majanduslik olukord paranes. See on fakt. Kuidas see juhtus? Toimusid väga valed asjad. Kui sa inimesi laagritesse ajad, siis see on vale. Aga fakt on see, et töötute inimeste arv oli väike,» ütles ta.

Tuuakse välja, et Madison pole ainuke EKRE parlamendisaadik, kellele Natsi-Saksamaa majandus huvi pakub. Ära mainitakse Ruuben Kaalep, kelle sõnul olid Natsi-Saksamaal teatud positiivsed elemendid.

Ruuben Kaalep.

FOTO: Sander Ilvest/Postimees

Guardianile kirjeldas Kaalep, et tema missiooniks on võidelda rahvuse asendamise, LGBT agenda ja globaalse vasakpoolse ideoloogilise hegemooniaga.

Kaalep avaldas arvamust, et Eestis elavaid venekeelseid elanikke ei saa ilmselt kunagi hakata pidama eestlasteks. Isegi mitte siis, kui nad räägiksid head eesti keelt ning tunneksid end eestlastena.

Guardiani teatel on viimased sündmused Eestis külvanud hirmu, et Venemaa võib alustada jõulisi katseid oma vähemuse «kaitsmiseks» ning anda Kremli propagandale hoogu juurde.

«Venemaa on alati üritanud näidata Eestit väikese natsiriigina, aga neil polnud selleks alust,» ütles Kallas. «Nüüd saavad nad kõiki praeguse valitsuse tegusid meie vastu kasutada.»

Tagasi üles