Videokatse: kui mitu sekundit enne näeb Veerenni raudteed ületades rongi?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kinnitusel vastab Veerenni raudteeületuskoht, kus eile hukkus Jüri Aarma, kõigile õigusaktidega ette nähtud nõuetele. Postimees käis kohal ja filmis, kui pikalt enne raudtee ületamist õnnetuspaigas rongi näeb.

TTJA hinnangul vastab Veerenni raudteeülekäigukoht õigusaktidega ette nähtud nõuetele.

Amet juhib tähelepanu sellele, et tegu oli esimese õnnetusega pärast Veerenni ülesõidu sulgemist. «Alates Veerenni raudteeülesõidukoha ümberehitamisest raudteeülekäigukohaks ei ole enne eilset traagilist sündmust ülekäigukohal toimunud õnnetusjuhtumeid,» lausus ameti kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe. Meedias mainitud 2018. aasta juhtumi puhul oli tegu enesetapuga.

«Samuti soovime ümber lükata väite, mis puudutab Veerenni raudteeülekäigukohal jalgratturi vigastusega lõppenud juhtumit 2016. aasta suvel. Oluline on märkida, et õnnetus ei juhtunud mitte Veerenni, vaid Järvevana ülesõidukoha kõrval oleval ülekäigukohal, kus jalgrattur sõitis küljelt sisse Tallinna–Türi reisirongile. Toonane uurimine selgitas, et turvanguseadmed ehk tõkkepuu ja foor töötasid häireteta ning põhjuseks oli jalgratturi hooletus raudteeülekäigukohal,» lisas ta.

TTJA paneb veel kord inimestele südamele, et ületades raudteed sõidukijuhi, jalakäija või jalgratturina tuleb olla eriti tähelepanelik. Erinevad kõrvaltegevused – telefoniga rääkimine, muusika kuulamine, nutiseadmete kasutamine on raudtee ületamisel ohtlikud segajad, mis juhivad tähelepanu kõrvale. Samuti tuleb arvestada liiklusmärkidega ja nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, anda rongile alati teed. Raudteeülekäigukohta tuleb ületada jalakäijana ning raudteed ülekäigukohalt ületades tuleb alati rattalt maha tulla enne raudteeülekäigukoha ette paigaldatud tõkkeid.

Tagasi üles