Kõrgem palk viib eripedagoogid lasteaiast erasektorisse tööle

Kõrgem palk ajab erapedagoogid lasteaiast erasektorisse tööle. Pilt on illustratiivne.

FOTO: KMG / SWNS / KMG / SWNS

Autismispektrisse kuuluvate lastega töötav Margit Külaots sõnas, et kvalifitseeritud töötajaid on raske leida, kuna kõik kooli lõpetanud lähevad erasektorisse suurema palga peale. Omavalitsuse pädevuses on palku tõsta, aga koolide juhid seda ei tee.

Tallinna Kannikese Lasteaias pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas õpetajana töötav Margit Külaots sõnas, et autismispektrisse kuuluvaid inimesi on erinevaid ning neid tuleb eraldi õpetada ühiskonnas hakkama saama.

Pervasiivsed arenguhäired on autismispektrihäired. Diagnostiline termin «autismispektri häired» asendab nüüd termineid «autism» ja «pervasiivsed arenguhäired» selleks, et rõhutada spetsiifilisi sotsiaalse arengu häireid ja individuaalsete sümptomite suurt varieerumist.

Spektrisse kuuluvad inimesed on kõik väga erinevad, seepärast öeldakse ka, et spekter on lai. Inimesed võivad erineda nii vaimse võimekuse, kõne arengu taseme kui ka sensoorse tundlikkuse poolest.

Kvalifitseeritud tööjõudu avalikus sektoris napib

Külaots ütles, et tegelikult võib see inimene olla väga andekas ja elus kenasti hakkama saada, aga oma teistsuguse käitumise pärast saadavad teda sellistes olukordades kritiseerivad pilgud.

«Autismispektri häirega inimesi iseloomustavad väga kitsad erihuvid ja neil on tihti keeruline ühelt tegevuselt teisele üle minna. Tihti arvatakse, et lapsed kasvavad sellest välja, aga kui häire on juba diagnoositud, siis see kuskile kao. Lapsi on võimalik aga õpetada, kuidas võimalikult hästi meie ühiskonnas toime tulla. Mida varem sekkuda, seda suurema tõenäosusega suudame ka last aidata, et ta tulevikus võimalikult hästi oma eluga toime tuleks,» sõnas Külaots.

Tallinna Kannikese Lasteaias pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas õpetajana töötav Margit Külaots

FOTO: Erakogu

Vastava eriala lõpetab ülikoolis küll arvestav hulk inimesi, aga erialasele tööle kindlasti neist kõik ei suundu. «Selle tulemusena hakatakse iga suve alguses tikutulega taga otsima nii õpetajaid kui ka tugispetsialiste ja kõiki kohti ei suudetagi täita,» sõnas Külaots.

Kuid Margit Külaots toob välja, et kvalifitseeritud tööjõudu selleks napib, sest erasektoris makstakse erivajadusega laste õpetamise eest suuremat palka kui avalikus sektoris.

«Selleks, et tagada lastele turvaline keskkond ja võimalus arenguks, on vaja haritud spetsialiste, kes oma tööd armastavad. Kahjuks suunduvad aga paljud spetsialistid tööle erasektorisse, sest seal on palgad kõrgemad,» lisas ta.

Erapedagoogide puuduse tõi välja ka Eesti Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Lauri Kool, kelle sõnul on inimeste puudumine selles valdkonnas probleem nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

«Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et tööandjad ei leia ametisse inimesi, kui ka OSKA uuring toob välja, et lähiaastatel on sellest ametist suur puudus,» selgitas Kool.

Lauri Kool lisas, et töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib.

Tööandjad ärgitavad töötajad kõrgharidust lõpetama

Tartu Ülikooli eripedagoogika bakalaureuseõppe programmijuht Pille Häidkind tõi välja haridus- ja teadusministeeriumi statistika, mille andmetel 1/3 haridussüsteemis töötavatest eripedagoogidest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ehk neil puudub magistritasemel eripedagoogiline haridus või kutse.

«Tööjõu puuduse tingimustes teevad juhid nende inimestega üheaastaseid lepinguid nagu õpetajatega. See ei ole ministeeriumi hinnangul tegelikult lubatud,» ütles Häidkind ja lisas, et tunnustab seejuures neid lasteaedade ja koolide direktoreid, kes oma pooliku haridusega «eripedagooge» õpinguid lõpetama ärgitavad ning seda ka omalt poolt võimaldavad ja toetavad.

Ehk nii töötukassa kui mõned tööandjad pakuvad võimalust eripedagoogidel õige kvalifikatsioon saada, aga kuna tööjõudu ikka napib, siis inimesed seda võimalust ei kasuta. Miks?

Häidkind leiab, et inimestel on motivatsioon olemas, et erialal töötada. Tema sõnul tullakse eriala ülikooli õppima soovist teisi aidata ja ise areneda, sessioonõppes õpitakse seda sageli lisaerialana, et laiendada töötamise võimalusi. «On ka neid, kelle peres kasvab erivajadustega laps,» tõi Häidkind välja.

Valga Jaanikese kool. 2014. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Vaatamata töötajate nappusele leiab Häidkind, et magistrikraad on õigesti nõutud kvalifikatsioon ja seda alandama ei peaks. Tööpakkumisi tehakse tudengitele pidevalt, aga ülikool soovitab erialasele tööle minna alles magistriõppe teisest aastast.

«Pärast lõpetamist ei ole kuulnud, et keegi töö leidmisega hädas oleks. Palk ja muud pakutavad tingimused on muidugi väga olulised, sest eripedagoogi pädevustega inimesel on reeglina mitu valikut,» tõi Häidkind välja.

Kuid nagu Margit Külaots oma kogemuse põhjal ütles, siis valivad eripedagoogid võimaluse töötada erasektoris, kus töötasu on kõrgem. Töötaja seisukohast on see hea, sest nemad saavad oma kvalifikatsioonile vastavat palka, aga lasteaiad ja koolid on ilma vastava kvalifikatsiooniga töötajatest.

EHISe andmetel on koolides ja lasteaedades tööl 647 logopeedi ja 491 eripedagoogi. Kahe viimase õppeaasta võrdluses on tugispetsialistide arv kasvanud  enam  kui viiendiku võrra.

Häidkind ütles, et lihtsat lahendust sellele probleemile ei olegi.

Raha on olemas, aga töötajate palka ei tõsteta

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Piret Liba tõi samuti välja, et kui töötasu või palk ei ole konkurentsivõimelised, siis lähevadki töötajad mujale. Tugiteenuste rakendamiseks loob võimalused lasteasutuse või kooli pidaja ning teenuste rakendamist korraldab direktor. Direktor võtab teenuse osutamiseks kooli tööle vajalikud tugispetsialistid või korraldab teenuse kättesaadavuse muul viisil. Kvalifitseeritud personali hoidmisel on küsimus paljuski töötasus, mida koolid-lasteaiad on valmis maksma. 

Liba tõi välja, et koolis töötamise atraktiivsuse tõstmiseks suurendas riik 2018. aastal oluliselt koolipidajate võimekust tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. See hõlmab nii kõrgemas määras õpetajate palgatoetust kui ka tegevuskulutoetust. Keskvalitsuse ja omavalitsuste koostöös on kasvanud tugispetsialistide tööjõukulud 2017. aastal 1,8 miljoni võrra ja 2018. aastal 4,2 miljoni võrra. 2018. aasta esialgsete andmete põhjal on tugispetsialistide tööjõukulu kasv võrreldes 2017. aastaga 34 protsenti. Selleks et suurendada kvalifitseeritud töötajate motivatsiooni kooli tööle asuda, on alates 2018. aastast laiendatud tugispetsialistidele sarnaselt õpetajatega lähtetoetuse taotlemise võimalusi.

Piret Liba sõnas, et sageli on töökohavahetuse taga mitte niivõrd töö eest saadav materiaalne tasu, kuivõrd töötaja ja tema panuse sisuline väärtustamine.

«Oma tööd südamega tegevate töötajate hoidmisel on oluline kogu koolimeeskonna usk, pühendumine ja ühine pingutus iga lapse arengu toetamisel,» lisas Piret Liba.

Koolis tagatakse hariduslike erivajadustega õpilastele abi vastavalt tema toe vajadusele. Hariduslike erivajadusega õpilaste õppe paremaks  korraldamiseks antakse kohalikele omavalitsustele ja erakoolide pidajatele igal aastal riigieelarvest tegevuskulude toetust – 2018. aastal oli toetus kohalikele omavalitsustele 17,4 mln eurot ning erakooli pidajatele 7,1 mln eurot, 2019. aastal on toetus kohalikele omavalitsustele 18,5 mln eurot ning erakooli pidajatele 8,4 mln eurot.

Valga Jaanikese kool. 2014. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, antakse koolipidajale riigieelarvest toetust kooli tegevuskulude katmiseks, lisaks arvestatakse õpetaja tööjõukulu kõrgemas määras – tõhustatud toe puhul koefitsiendiga 2,0 põhikoolis ja 2,7 gümnaasiumis ning eritoe puhul koefitsiendiga 4,0.

Riigieelarvest makstavat tegevuskulutoetust võib kasutada õpilastele tõhustatud ja eritoe rakendamiseks ning tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks tingimusel, et tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu.

«Koolipidaja võib eripedagoogide töötasu ka suurendada, kindlaks on määratud vaid alampiir,» lisas Piret Liba.

Kuid koolides ja lasteaedades on rahastamise süsteem mõnevõrra erinev. Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson sõnas, et lasteaia tugispetsialistide töötasu määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. 

«Kohalikud omavalitsused võivad kasutada riiklikku koolieelsete lasteasutuste (lasteaiad - toim) õpetajate tööjõukulude toetust lisaks lasteaiaõpetajatele ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks,» ütles Peterson.

Paljud lasteaedade direktorid seda aga ei tee ning selle tõttu napib kvalifitseeritud õppejõude selleks, et autismispektrisse kuuluvatele lastele pakkuda õpet, mis võimaldaks neil tavainimeste seas paremini hakkama saada.

Autismispektrisse kuuluvad inimesed

Vastastikuse sotsiaalse tegevuse häired

Mõned inimesed on väga enesessetõmbunud, teistel esineb passiivsust sotsiaalsetes tegevustes ning neil võib olla väga vähene huvi teiste inimeste vastu. Mõned inimesed võivad aga olla väga aktiivsed oma katsetes osaleda sotsiaalsetes tegevustes, tehes seda kummalisel, ühepoolsel ja pealetükkival moel, arvestamata teiste isikute reaktsioonidega. Kõigil on ühine piiratud empaatiavõime – kuigi ka selle puudujäägi ulatus on väga varieeruv – aga enamik suudab näidata kiindumust omal viisil.

Verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni kahjustus

ASH puhul on kõnevõime areng ülimalt varieeruv. Mõned inimesed ei omanda kunagi kõnet. Teised hakkavad rääkima, aga seejärel (tihti vanuses 18 kuud kuni 2 aastat) võib olla taandarengu periood. Mõnel võib olla väga hea rääkimisoskus, aga võib olla raskusi arusaamisega – eriti abstraktsete mõistete puhul. Nendel, kes õpivad rääkima, on tavaliselt raskusi nii enda väljendamises kui ka arusaamises. Kõigil autismispektriga inimestel on mingil määral raskusi teistega suhtlusel. Mõlema vormi ja sisu korral on kõne ebatavaline, sisaldades kajakõnet, asesõnade vale kasutust ja sõnade väljamõtlemist. Emotsionaalsed reaktsioonid nii verbaalsetele kui ka mitteverbaalsetele lähenemistele teiste poolt on samuti kahjustatud ning neile vastatakse tihtipeale pilgu vältimisega, võimetusega aru saada näoilmetest või teiste kehahoiakute ja žestidega edastatud sõnumitest. Kokkuvõttes on puudujääke kõikides sotsiaalseks läbikäimiseks ja vastastikuse suhtluse reguleerimiseks vajalikes käitumisviisides. Sageli esineb raskusi teiste emotsioonidest arusaamises, mõistmises ja jagamises; ASHiga inimese enda eneseväljendus ja emotsioonid on samuti häirest mõjutatud.

Piiratud huvid ja käitumismallid

Loomingulised oskused on peaaegu alati mingil määral kahjustunud. Enamik ASHga lapsi ei suuda kasutada mängimisel normaalset kujutlusvõimet ja see omakorda piirab nende võimet teiste kavatsustest ja emotsioonidest aru saada. Mõningatel juhtudel võib loominguline tegevus isegi esineda, kuid see ei vii funktsionaalse kohanemise paranemiseni ega nende mängudeni, mida saaks eakaaslastega mängida. Ebaõnnestumine teiste mõistmisel mõjutab ka võimet ette näha tulevasi sündmusi ning ka võimet saada hakkama toimunud sündmustega.

Käitumismustrid on tihti korduvad ja rituaalsed. Need võivad hõlmata endas ka kiindumist ebatavalistesse ja kummalistesse objektidesse, samuti on tavapärased stereotüüpsed, korduvad liigutused.

Tihti esineb tugev vastuseis muutustele ja nõudmine asjade samamoodi olemisele. Isegi väikesed keskkonnamuutused võivad tekitada sügavat hirmu. Paljud autismiga lapsed, eriti need, kellel on kõrgemad intellektuaalsed võimed, arendavad endale välja kindlad huvid või tunnevad huvi ebaharilike teemade vastu.

Allikas: Eesti Autismiühingu koduleht

Tagasi üles