Erakorraline pensionitõus seisab teise samba vabastamise taga

Reet Pärgma
, ajakirjanik
Copy
Erakorralise pensionitõusu suurus sõltub teie samba kaotamisest.
Erakorralise pensionitõusu suurus sõltub teie samba kaotamisest. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valitsus hoiab pensionid maksuvabad, kuid erakorraline pensionitõus jääb ootama vabatahtlikku teist sammast.

Valitsus leppis riigieelarve strateegias kokku, et pensionäride tulumaksuvabastust suurendatakse 50 euro võrra ning et erakorraline pensionitõus seotakse pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisega.

Peaminister Jüri Ratas selgitas, et muudatuste esimese poole taga on valitsuse soov hoida pensionid tulumaksuvabad. «Teatavasti on tulumaksuvaba miinimum praegu 500 eurot ja keskmine vanaduspension 483 eurot. Prognooside kohaselt tõuseb pension järgmisel aastal 517 euroni. Seega oleks osale pensionist rakendunud tulumaks. Seetõttu oli meie otsus tõsta pensionäride tulumaksuvabadust 50 euro võrra,» selgitas Ratas.

Rahandusministeeriumi andmetel puudutab muudatus 200 000 pensionäri, kellest 80 000 on töötavad pensionärid. 2018. aastal oli pensionäre kokku 375 649, niisiis mõjutab muudatus enam kui pooli pensionisaajaid.

Teine muudatuste osa puudutab koalitsiooni soovi teoks teha erakorraline pensionitõus. «Teise samba vabatahtlikuks muutumisega suureneks panustamine esimesse sambasse, millest saab suure tõenäosusega üks kate pensionite tõstmiseks,» ütles Ratas. Mis suurusjärgus ja millal võiks pensionitõus tulla, ei ole praegu teada. «Vaatame sügisel uuesti, kui ühelt poolt arutame eelarvet ja teiselt poolt vaatame seaduseelnõu, mida sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga välja töötab,» sõnas Ratas.

Riik maksab teise sambasse neli protsenti töötaja brutopalgast, kokku on see summa ligikaudu 300–400 miljonit eurot aastas. Teise samba vabatahtlikuks muutmise eestvedaja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on varem öelnud, et kui inimene lõpetab kogumise ja võtab raha sambast välja, siis edaspidi suunab riik selle neli protsenti palgast inimese esimesse sambasse ehk riiklikku pensioni. Seega oleneb erakorraline pensionitõus suuresti sellest, kui paljud otsustaksid teise samba vabatahtlikuks muutudes sissemaksetest loobuda, sest mida rohkem on loobujaid, seda enam jääb raha üle pensionitõusuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles