Riigieelarve arhitekt: võlga ja eelarvemiinust ei pea häbimärgistama

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu. Foto: Mihkel Maripuu

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Sven Kirsipuu leidis, et riigivõlga ja eelarvemiinust ei pea tingimata stigmatiseerima, kui see aitab tulevikus rohkem jõukust kasvatada.

Viimastel päevadel on lahvatanud jutud Eesti riigieelarve viletsa seisu üle. Tuleb välja, et eelmise aasta teises pooles halvenes eelarvepositsioon oluliselt.

Sven Kirsipuu rääkis Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega», et absoluutarvudes polnud eelarvel suurt häda midagi. Maksulaekumine kokku oli üle 100 protsendi ehk isegi parem, kui oodati.

Kiiva kiskus aga sealt, et Eesti kasutab struktuurse eelarvetasakaalu mõistet, mis võtab arvesse majanduse hetkeolukorda. Kuna SKT kasvas, oleks pidanud ka maksutulud rohkem kasvama. «Raha iseenesest pole kuhugi kadunud,» selgitas Kirsipuu.

Saatejuhi küsimuse peale, kas eelarvemiinus on üldse asi, mida paaniliselt karta tuleb, vastas Kirsipuu, et see ei pruugi nii olla. «Tihti stigmatiseeritakse võlga ja eelarvemiinust. Aga põhimõtteliselt on tänu sellele võimalik tulevikus majandust kasvatada,» rääkis ta.

Kirsipuu sõnul sõltub kõik sellest, mida laenurahaga ette võetakse. «Selle toel saame teha ka tulevikku vaatavaid olulisi otsuseid,» selgitas ametnik. Tavaliselt peetakse siin silmas maanteede ehitamist, aga miks mitte ka investeeringuid teadusesse. 

Küll aga jäi ta tasakaalukaks ja täpsustas, et jooksvate kulude katteks ei ole mõistlik võõrast raha kasutada. Samuti võib majandusbuumi ajal puudujäägi suurendamine tulevikus valusalt kätte maksta. Seetõttu ongi vaja tänavu riiki kärpima hakata.

Kui eelmise aasta eelarvemiinuse juurde tagasi tulla, ütles ametnik otse välja, et tulude rida räsis kütuse-, tubaka- ja eelkõige alkoholiaktsiisi alla ootuste laekumine. Ühelt poolt vähendas aktsiisitulusid Läti piirikaubandus, teisalt see, et ära jäeti aasta algusse planeeritud alkoholi täiendav maksutõus, mis oleks eelarvetulusid aasta lõpus tänu varumisele plahvatuslikult suurendanud.  

Lisaks aktsiisiaugule kasvasid ka valitsuse kulud. Planeeritust rohkem tuli välja maksta pensione ja vanemahüvitisi. Kuna sotsiaalmaksu laekus hästi, suurenes ka eraldis haigekassale.