Kaitseministeerium: sõjalise riigikaitse eelarve jääb vähemalt kahe protsendi peale SKPst

Kaitseminister Jüri Luik Kevadtormi aladel.

FOTO: Karl Alfred Baumeister

Valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegia järgi kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt kaks protsenti SKPst.

Sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ja kaitseinvesteeringute programm vastavalt julgeolekupoliitika alustes ja koalitsioonilepingus väljatoodud põhimõtetele, teatas kaitseministeerium. See on ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud minimaalne sihtmäär riigikaitseks. 

Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks. Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2016 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette neli aastat.

«Riigikaitse arendamisel on oluline terviklike võimete saavutamine, mis nõuab põhjalikku planeerimist pikalt ette. Iga euro paigutus on väga täpselt läbi mõeldud,» lausus Luik. «Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas,» ütles minister Luik. «Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks.»

Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ning kaitseinvesteeringute programm. 

Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat. Eesmärk on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega. Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje. 

Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro. Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked. Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud vahendeid 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale.

Lisaks Eesti panusele toetab riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamist ja sõjalise riigikaitse arengut ka NATO, järgnevatel aastatel toetab allianss kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses.

Tagasi üles