Loodus ja must auk Jaak Kikase fotokunstis

Jaak Kikas, «Lillkapsas» (2018). Foto: Repro

Ma ei ole kunagi digitaalsest fotokunstist vaimustuses olnud. Seal on palju tehnilise nippe ja vähe käelist tegevust ning loomingulist spontaansust. Jaak Kikase näitus «Studia Botanica» TÜ vanas anatoomikus siiski üllatas mind – seda nii positiivses kui ka negatiivses mõttes.

Pooleks lõigatud puu- ja juurviljad olid ahvatlevad, aga miks mustal taustal? Mulle kangastusid 19. sajandi valgele paberile akvarelliga maalitud pildid kõiksugustest taimedest. Kõik on väga ilus ja realistlik. Seda tuleb kohe tunnistada, et must taust on efektne.

Aga alustame algusest. Artiklis «Lõhki lõigatud maailm» kirjutab Kikas, et juba lapsepõlves on ta lammutanud lelusid ja majapidamisriistu ning katki lõiganud mängukaru, et näha, mis on sees, kuidas see on tehtud. Tal oli selle näituse tegemiseks ka filosoofiline põhjus, mida soovitan igaühel ise lugeda (ajakiri Positiiv nr 38, 2018, lk 46–49).