Asum – moodsa ulme vundament

Kunstnik Rowena Morrilli nägemus Asumi-sarja autorist – ulmekuningas Isaac Asimov. Foto: Repro

Asumist rääkiv Isaac Asimovi raamatusari on maailmas ilmselt sama tuntud kui Ray Brad­bury „Marsi kroonikad“, Arthur C. Clarke’i „2001: kosmose­odüsseia“ või George Lucase „Tähesõjad“.

21-aastane algaja ulmekirjanik Isaac Asimov mõtles kontseptsiooni kaugtuleviku lagunevast Galaktikaimpeeriumist, mille kohutavaid tulevikustsenaariume grupp teadlasi psühhoajaloo-nimelise matemaatilisest statistikast, sotsioloogiast ja ajaloost kombineeritud väljamõeldud teaduse abil ennustada suudab, välja 1941. aasta suvel New Yorgis.

Konks oli selles, et üksikute indiviidide käitumist ennustada mõistagi ei saa, küll on see aga võimalik suurte inimhulkade – näiteks 500 kvintiljoni elanikuga Galaktikaimpeeriumi – puhul. Seitsmest raamatust koosnev Asumi-tsükkel kujutabki teadlaste Asumi loomist, mis peab impeeriumi hukule järgneva kaose ja barbaarsuse aja vähendama 30 000 aastalt ühele millenniumile, ning selle kasvamist Galaktika uueks suurjõuks.

1. augustil 1941 oli Asimov taas kord metrooga teel oma mentori, ulmeajakirja Astounding Science-Fiction võimuka peatoimetaja John W. Campbelli juurde, kellele ta pidi igal külaskäigul toimetusse välja pakkuma järjekordse ulmejutu idee. Ta pea oli aga tühi, mistõttu otsustas Asimov kasutada talle varemgi teinekord kasu toonud meetodit, avades juhuslikult käepärast oleva raamatu suvalisest kohast ning lastes tekkida vabal seoste jadal.