Riik plaanib ulatuslikku doktoranditoetuse reformi, kuid lisarahata jääb see tulemata
31. mai 2019, 12:38
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) soovib tulevikus lõpetada doktoranditoetuse maksmise ning suunata doktorandid ülikoolidesse kõrgema töötasu eest nooremteaduritena tööle, plaan vajaks toimimiseks kümneid miljoneid lisaraha aastas.
HTM valmistab ette doktoriõppe reformi doktorantidest nooremteadurite kujundamiseks, et lisavahendite saamisel kujundada senised doktoranditoetused ümber nooremteaduri töötasuks ja siduda doktorandid töölepingutega, selgub värskest riigieelarve strateegiast.
«Kavandatavate muudatuste eesmärk on parandada doktoriõppe efektiivsust ja suurendada doktorikraadi kaitsmiste arvu. Selle saavutamiseks on vajalik omakorda parandada doktorantide majanduslikku olukorda, et vähendada nende liigset hõivatust muu ning sageli teadustega mitte seotud tööga,» ütles ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak BNS-ile.
Nii ongi HTM koostamas seaduse muutmise kavatsust, millele eelneb analüüs, missugused muudatused on vajalikud ja milliseks võiks kujuneda nende mõju. «Senised uuringud on andnud kinnitust, et doktoriõppe peamiseks eduka lõpetamise eelduseks on doktorantide kaasatus teadusgruppidesse ja stabiilne sissetulek,» rääkis Haidak.
Esialgne kava näeb tema sõnul ette, et ülikool sõlmib doktorandiga nooremteaduri töölepingu ja palgalt makstakse tavapärased maksud, kuid palk oleks tunduvalt kõrgem praegusest doktoranditoetusest.
Üleminek võiks Haidaku hinnangul toimuda järk-järgult mitme aasta jooksul. Kui süsteemi täielikul käivitumisel sõlmitakse töölepingud 1200 doktorandiga näiteks Eesti keskmise töötasuga, siis on aastane lisakulu hinnanguliselt 18 miljonit eurot.
«Muudatuste elluviimine sõltub eelkõige vahendite olemasolust. Kui lisaraha ei leita, siis suure tõenäosusega lükkub reform edasi ja jätkatakse senise süsteemiga,» rääkis Haidak.