Homme, 1. juunil, juubelipeo tule läitmispäeval avatakse Tartus Roosi tänava Eesti Rahva Muuseumi-poolses otsas esimene Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta südamekujuline installatsioon. Maikuu jooksul paigutatakse sarnased installatsioonid veel Tallinnasse, Viljandisse, Elvasse, Torisse ja Muhu saarele.
Tartus süüdatakse südame juures kell 7 hommikul juubelipeo tulest võetud tuli, mida tartlased saavad kuni kella kolmeni pärastlõunal külastada ja sealt endale soovi korral ka tuld küünla või laternaga koju kaasa võtta.
Valminud installatsioonid viitavad juubeliaasta põhisõnumile „Minu arm“, mis on ühtlasi XXVII laulupeo ja XX tantsupeo juhtmõte. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta projektijuht Sten Weidebaumi sõnul kõlasid need Lydia Koidula sõnad juba I laulupeol 1869. aastal ning puudutavad meid endiselt isiklikult ka 150 aastat hiljem.
„300 kilogrammi kaaluvate ja 3 meetrit kõrgete installatsioonid, mis valmisid juubeliaasta ja kohalike omavalituste koostöös, toovad Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta inimestele oma kodupaigas lähemale ning tuletavad meelde nii juubelipidu kui neid olulisi väärtusi, mida laulu- ja tantsupeo liikumine juba 150 aastat endaga kannab. Kohalikud omavalitsused paigaldavad installatsioonid väga käidavatesse kohtadesse, ning me väga loodame, et nendest kujuneb juubelipidustuste ja kohalike inimeste ühine kohtumispaik,“ rääkis Weidebaum. Sotsiaalmeedias sobib oma juubelipeo muljete ja installatsioonide taustal tehtavate jäädvustuste jagamiseks muuhulgas juubelipeo ametlik teemaviide #minuarm.
Installatsioonid jäävad linnakeskustesse püsima ka pärast suvist laulu- ja tantsupidu. „Südame sümbol on aegumatu ja mitmetähenduslik, mistõttu on pärast juubelipidu omavalitsustel võimalik neid enda äranägemise järgi edasi kasutada,“ rääkis installatsioonide üks loojatest, maastikuarhitekt Karin Bachmann.
Südamed on metallist konstruktsiooniga ja kaetud vineeriga, mistõttu on nad lihtsalt kaetavad ja selliselt ka taaskasutatavad. Installatsioonid on valminud Eesti laulu- ja tantsu juubeliaasta raames ning kohalike omavalitsuste ja OÜ Kino maastikuarhitektid koostööna. Meeskonda kuulusid Uku Mark Pärtel, Mirko Traks, Juhan Teppart, Kristjan Talistu, Karin Bachmann ning laulu- ja tantsupeo peakunstnik Martin Rästa.