Suurkoovitaja – suure linnu veemõnud ja pesamured

Foto: Ingmar Muusikus

Suurkoovitaja tunneb kergesti ära tema suure kasvu ja pika kõvera noka järgi. Kui ronga mõõtu pruunikirju lind sihvakatel jalgel mööda lagedat rohumaad patseerib, torkab see kaugele silma. Kevadel hakkavad kõrva koovitaja häälekas lend ja alarmeerivad hoiatushüüud.

Suurkoovitaja on olnud soode, jõeluhtade ja rannaniitude lind. Eelmise sajandi jooksul vahetasid paljud koovitajad looduslikud ja pool-looduslikud elupaigad kultuurpõllumaade vastu. Praegu pesitseb enamik Eesti suurkoovitaja asurkonnast rohumaadel ja põldudel.

Eestis elutseb ka väikekoovitaja, aga tema on haruldasem tegelane, kes ei tule suure sugulase kombel kultuurrohumaadele, vaid pesitseb väiksemal arvul ainult mõnel suuremal lagerabal.