Rootsi kohus lükkas esmaspäeval tagasi prokuratuuri taotluse võtta Julian Assange vahi alla 2010. aastast pärinevas vägistamiskaasuses ning purustas sellega prokuratuuri lootuse, et Assange saadakse Ühendkuningriigilt kiiresti kätte.
Rootsi kohus keeldus võtmast Assange'i vägistamiskaasuses vahi alla (1)
Uppsala ringkonnakohus ütles, et peab WikiLeaksi asutajat kaasuses «kahtlusaluseks», kuid kuna ta on praegu Ühendkuningriigis vangis, siis ei ole teda vaja Rootsis kinni pidada selleks, et Rootsi prokurörid saaksid teda üle kuulata.
«Kuna Julian Assange kannab praegu vanglakaristust, saab juurdlus edasi liikuda Euroopa uurimismääruse abil, mistõttu ei ole Julian Assange´i kinnipidamine (Rootsis) vajalik. Kohus ei pea seetõttu Julian Assange´i kinnipidamist proportsionaalseks,» teatas kohus otsuses.
Rootsi taasavas mais 2010. aastal Assange´i suhtes algatatud ja kaks aastat tagasi lõpetatud vägistamisuurimise.
Aseriigiprokurör Eva-Marie Persson esitas 20. mail Uppsala ringkonnakohtule taotluse Assange´i tagaselja vahistamiseks.
Persson väitis, et kuna Assange´i ei ole Rootsi uurimisega varem koostööd teinud ja põgenes väljasaatmismääruse eest, on tema Rootsis kinnipidamine ja ülekuulamine vajalik.
«Väljastan ka Euroopa uurimismääruse Julian Assange´i ülekuulamiseks,» lausus prokurör.
WikiLeaksi asuaja advokaat Per E. Samuelsson ütles, et tema klient rõõmustab uudise üle, et teda ei anta Rootsile välja.
Assange, kes varjas end Rootsile väljaandmise vältimiseks seitse aastat Ecuadori Londoni saatkonnas, vahistati 11. aprilli ja Briti kohus mõistis ta kautsjonitingimuste rikkumise eest 50 nädalaks vangi.
USA justiitsministeerium esitas eelmisel nädalal Assange'ile spionaažiseaduse alusel süüdistuse riigi sõjaliste ja diplomaatiliste dokumentide avaldamises 2010. aastal. USA taotleb Suurbritannialt Assange'i väljaandmist.