Vallimäe Veskiorg on pakkunud palju rõõmu

1925. aasta noorte kevadpeo võimlemisõhtu Veskiorus. Foto: SA Virumaa Muuseumid

Vallimägi on rakverlaste pidude pidamise paigaks olnud pea sajandi. Varem ei saanudki linlased seal suurt midagi ette võtta, sest kuni Eesti iseseisvumiseni kuulus Vallimägi Rakvere mõisale.

Linna piir kulges enam-vähem piki teed, mis ühendab praegust Tõusu tänavat Kreutzwaldi tänavaga. Ainus suurem linna piiresse jääv hoone ülal vallil oli kivituulik. Selle ehitas 1798. aastal mölder Jakob Strandmann, kes ise elas Pikal tänaval, ja tee tuuliku juurde viiski tema kodu juurest mööda üsna järsku mäekülge üles.

Hilisem mölder Jüri Laasberg, kes omandas veski aastal 1866, ehitas oma perele maja mõisamaale, Vallimäe tee äärde. Tema ajal liikusid viljakoormad veskisse juba Palvemaja (Tõusu) tänavat ja Vallimäe teed pidi. Siitkaudu suundusid Vallimäele ka linnarahvast jalutajad.