Ühistransport parkimismuredest ei päästa
PARKIMISEST VILJANDIS on viimasel ajal tihti juttu olnud nii ühest kui teisest vaatenurgast. Praegune olukord ei rahulda kedagi ja selged visioonid selles vallas puuduvad. Samas saavad viljandlased palju ise ära teha. Ehk ongi need kesklinna töötajad kõige suuremad virisejad, kui autot töökohale võimalikult lähedale parkida ei saa – mine tea.
Üle pika aja tuli parkimisteema taas jutuks märtsikuu Linnalehes. Viljandi linnavolikogus esindatud erakondade käest küsiti, mis oleks see imevits, mis parkimisprobleemid lahendaks. Peaaegu kõik leidsid, et see oleks kohtade lisandumine. Vaid sotsiaaldemokraat Juhan-Mart Salumäe tõi välja, et võtmesõna on ühistransport ja just talvel. Et tuleks muuta bussiliiklust kiiremaks ja kasutajate ootustele enam vastavaks. See on uus ja tervitatav lähenemine. Miks teised seda ei pakkunud, jääb arusaamatuks.
Uuesti tuli parkimisprobleem päevakorrale, kui 13. aprilli Sakalas tutvustati liiklusuuringu kokkuvõtet. Ma ei hakka sõna-sõnalt kordama, aga Viljandi peaarhitekt Olav Remmelkoor ja uuringu tegijad tõdesid kui ühest suust, et Viljandis ei saa ühistransport iial sama populaarseks kui Tallinnas, sest seal on vahemaad pikemad. Nii on meil siis kaks äärmust: üks tahab asja parandada, teine lööb kohe käega.
MINU MEELEST ON Viljandi ühistranspordil kaks miinust. Üks on põhjustatud kehvast liinivõrgust ja teine linna enda tegemiste tagajärg. Aga alustame otsast.
Kehva liinivõrgu taga on tõenäoliselt riigi rahakoti õhedus ning praeguste liinidega on vaja ära katta kogu linn. See omakorda põhjustab olukorra, et inimene, kes läheb tipptunnil bussi, et sõita näiteks Männimäelt haiglasse, jõuab sihtpunkti Kantreküla kaudu. See lisab sõiduajale 10 minutit ja kohale jõuab ta 35 minutiga. Viiratsist raudteejaama sõit võtab aega peaaegu 25 minutit. Väikelinnas! Alternatiivi paraku pole, sest jõuame ringiga tagasi rahakoti juurde. Kindlasti tuleks aga mõelda ka sellele, kas on mõistlik iga telefonihelina peale buss veel mõnest peatusest läbi sõitma suunata, sellega liini pikendada ja ühistranspordi atraktiivsust vähendada.
Bussiliikluse kiirust mõjutab aga ka linna enda tegevus. Tuleb märkida, et kõik viimasel ajal tehtud ringristmikud ja kitsamaks ehitatud teed kahandavad bussiliikluse sujuvust. Ringide ja teede kitsamaks ehitamise üllas eesmärk on liikluse rahustamine. Ma tahaks aga teada, kui kiiresti siis linna vahel sõidetakse.
Stratumi insenerid ütlesid eespool mainitud liiklusuuringu kokkuvõttes, et otseselt liikluse rahustamisega pole vaja tegelda. Nüüdseks on paraku otsused tehtud ja ringe tuleb lähema paari aasta jooksul juurde nagu seeni pärast vihma. Rusikareegliks võib pidada seda, et iga uus ring paneb bussi sõiduajale ühe minuti juurde. Ennustamine on küll tänamatu töö, aga järgmisel sügisel liiguvad bussid läbi kesklinna tõenäoliselt kaks minutit aeglasemalt. See võib panna nii mõnegi inimese mõtlema isikliku transpordi peale, mis omakorda «rahustab» liiklust üldiselt: mida rohkem autosid, seda aeglasemalt need ju kokkuvõttes liiguvad.
TEGELIKULT SAAVAD liikluse sujuvamaks muutumisele kaasa aidata kõik juhid. Vaadates praegu ringristmikel toimuvat, tundub, et osa autokoole õpetab ringil õigesti liiklema ja osa ei õpeta: suunatule õigeaegne kasutamine aitab liikluse sujuvusele palju kaasa (vähemalt osal suundadel).
Lõppjärelduses olen liiklusuuringu korraldajatega ühel meelel. Sakala kirjutab: «Ühistransport ei ole Viljandis konkurentsivõimeline ning eelkõige seetõttu, et liinivõrgu ja sõiduplaanide koostamisel on lähtutud minimaalsest vajadusest teenindada neid inimesi, kellel alternatiiv puudub, mitte muuta see transpordiliik alternatiiviks sõiduautodele.» Ringid ja kitsamad sõidurajad lisavad siia oma panuse.
MEIE TEEDEVÕRGU halb pool on ka see, et peatänavatele – Tallinna, Uuele ja Jakobsoni tänavale – pole alternatiivi. Seepärast ei saa kasvavat liikluskoormust jaotada mitme tänava vahel ja parandada sellega ühistranspordi liikumiskiirust. Tallinna tänava alternatiiviks võib mõnes mõttes nimetada Leola tänavat, aga selle miinuseks on kohe parkivad autod mõlemal pool teed ja tipptunnil väljasõit Vaksali tänavale. Jakobsoni ja Uue tänava liiklussoonele puudub alternatiiv, mis võimaldaks sõidukeid enne kesklinna laiali hajutada.
Lõpetuseks tervitan Juhan-Mart Salumäe pakutud lahendust kasutada parkimisprobleemist jagusaamiseks paremini korraldatud ühistransporti. Jõudu selle elluviimiseks! Ja olen kas või hommepäev valmis Salumäega ühistranspordi parandamise teemal mõtteid vahetama.