15 maailma suurjuhti kogunevad täna Inglismaa lõunarannikul Portsmouth'i linnas, et meenutada 75 aasta möödumist Normandia lahingust. Dessandi mälestamiseks korraldatakse langevarjuhüppeid, millest võtavad osa ka lahingu läbi elanud veteranid.

Lisaks Suurbritannia kuningannale Elizabeth II-le võtavad mälestusüritustest osa Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, Saksamaa riigikantsler Angela Merkel, Kanada peaminister Justin Trudeau, Austraalia peaminister Scott Morrison ning paljud teised.

USA president Donald Trump ja esileedi Melania Trump saabuvad Southsea lossi juurde, et mälestada Normandia lahingu 75. aastapäeva.

FOTO: MANDEL NGAN / AFP / SCANPIX

«75 aastat tagasi, sel neljapäeval, alustasid sellelt saarelt julged ameerika ja briti patrioodid oma teekonda ajaloo olulisima lahingu suunas,» sõnas USA president Donald Trump Londonis antud pressikonverentsil. «Nad tormasid välja laevadest ja lennukitest, riskides kõigega, et kaitsta meie rahvast ning kindlustada, et Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia jääks igavesti vabaks,» lisas Trump.

Normandia dessandi mälestuseks laskusid täna hommikul Ameerika 75. eriüksuse rügemendi sõdurid Normandia ranna kohal kõrguvast Pointe du Hoc kaljust alla.

Sõdurid Ameerika Ühendriikide 75. eriüksuse rügemendist Normandia ranna kohal kõrguvast Pointe du Hoc kaljult alla ronimas.

FOTO: Thibault Camus / AP / SCANPIX

Ligi 200 langeverjurit sooritavad täna Normandia dessandi mälestamiseks erinevate lahinguväljade kohal langevarjuhüppeid. Langevarjureid transpordivad Teise maailmasõja aegsetes värvides C-47 tüüpi transpordilennukid. Langevarjurid maanduvad Carentani linna lähistel lillepõldudele. Hüppajate seas on ka 97-aastane ameeriklasest Normandia dessandi veteran Thomas Rice, vahendab France24.

Thomas Rice, 97-aastane Normandia lahingu veteran Carentani linna lähistel. 

FOTO: FEDERICO SCOPPA / AFP / SCANPIX

Normandia lahing on tuntud kui ajaloo suurim dessant, mis aitas Teise maailmasõja lõpule viia. 6. juuni varahommikul 1944. aastal asusid 156 000 liitlasvägede sõdurit õhust, merelt ja maismaalt rünnakule Natsi-Saksamaa sõjaväe vastu. Tuhanded sõdureid kaotasid lahingus oma elu.

Ameerika sõdurid LCVP-lahingumasinal Normandia lahinguvälja poole liikumas.

FOTO: HANDOUT / REUTERS / SCANPIX

Dessandi planeerimist alustati juba kolm aastat enne lahingu algust. Natsi-Saksamaa vägesid üritati pettemanöövriga haneks tõmmata. Täispuhutavate tankide, puidust lennukite ja nukkudest langevarjuritega üritati vaenlaste armeed petta. Pettemanöövri eesmärk oli Natsi-Saksamaa sõdurite tähelepanu Normandia randadelt eemale juhtida.

Õhufoto liitlasvägede laevadest Normandia lahingus.

FOTO: - / AFP / SCANPIX

Randumiseks valisid liitlasväed neli randa. Igale randumispunktile määrati koodnimi. Randumisalad idast-läände olid: Sword, Juno, Gold, Omaha ja Utah. Kõige rohkem ohvreid nõudis Omaha randumispunkt, mis sai tuntuks, kui Verine Omaha, kus hukkus või sai haavata üle 4000 sõduri. Esimese lainena randunud Ameerika Ühendriikide üksus kaotas 90 protsenti oma sõduritest, vahendab BBC.