Euroopa Komisjon: Eestil on risk eelarvereeglitest tugevalt kõrvale kalduda

Euroopa Komisjon. Foto: FRANCOIS LENOIR / REUTERS

Euroopa Komisjon esitas kevadised soovitused liikmesriikide majanduskasvu edendamiseks, Eestil on Komisjoni hinnangul risk stabiilsuse- ja kasvupaktis kokku lepitud eelarvereeglitest märkimisväärselt kõrvale kalduda.

Reeglite täielikuks järgimiseks tuleks Eestil tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2020. aastal 4,1 protsenti, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,6 protsenti SKP-st, teatas Euroopa Komisjon.

Investeeringute osas soovitab komisjon keskenduda säästvatele transpordi- ja energialahendustele, mis arvestavad piirkondlike erisustega ning hõlmavad muu hulgas ühenduste rajamist, teadusuuringute ja innovatsiooni edendamist ning ressursi- ja energiatõhususe suurendamist.

Hiljutiste rahapesujuhtumite valguses on Eesti tugevdanud rahapesu tõkestamise raamistikku, kuid tuleks tagada rahapesuvastase raamistiku tulemuslik rakendamine ja järelevalve.

Komisjon soovitab Eestil otsida lahendusi tööjõu oskuste nappuse leevendamiseks tööturul ning edendada innovatsiooni. Selleks selleks tõhustada haridus- ja koolitussüsteemi ning viia see paremini vastavusse tööturu vajadustega. Samuti tuleks tugevdada sotsiaalkaitsesüsteemi ning muuta sotsiaalteenused inimestele kättesaadavamaks.

Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamise juures on oluline sotsiaalteenuste parem integreerimine tervishoiuteenustega ning inimestele taskukohasemaks muutmine. Ka sooline palgalõhe on Eestis endiselt suur ning selle vähendamiseks soovitatakse muude meetmete hulgas suurendada palkade läbipaistvust.

Euroopa majandus kasvab juba seitsmendat aastat järjest ja kasv peaks jätkuma tuleval aastal, kuna majandus kasvab kõigis liikmesriikides, hoolimata ebasoodsamatest tingimustest ja üleilmsest ebakindlusest.

Tööga hõivatud inimeste arv on rekordiliselt suur ja töötus rekordiliselt väike. Samal ajal on riikide, piirkondade ja elanikkonnarühmade vahel ikka veel olulisi erinevusi. Neis tingimustes kutsub komisjon liikmesriike üles viimastel aastatel tehtud edusamme edasi viima. Tulemuslikud reformid, millega kaasnevad hästi suunatud investeerimisstrateegiad ja vastutustundlik eelarvepoliitika, on ka edaspidi Euroopa majanduse moderniseerimisel edukaks teenäitajaks.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul on oluline välja tuua, et Komisjoni soovitus on tehtud poliitikamuutusteta stsenaariumi ehk Komisjoni kevadprognoosi põhjal, mis valmis 7. mail, ning see ei arvesta riigieelarve strateegia otsustega, mis võeti vastu mai lõpus. «Valitsus tegi riigi eelarvestrateegias otsuseid sihiga parandada järgnevate aastate eelarvepositsiooni ning viia eelarve-eesmärgid kooskõlla riigieelarve alusseadusega,» ütles Heinapuu BNS-ile.

Sealhulgas on kõik ministeeriumid saanud ülesande otsida ja analüüsida võimalusi vähendada aastatel 2020–2023 oma seniseid plaane tööjõu- ja majandamiskuludes, tegevus- ja projektitoetustes, muudes tegevuskuludes või investeeringutes ja investeeringutoetustes. Kokkuhoiu täpne jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel selgub sügisel riigieelarvearutelude käigus, lisas Heinapuu.

Järgmine hinnang plaanidele antakse sügisel, kui Euroopa Komisjon hindab, kas euroala riikide järgmise aasta eelarve eelnõud on vastavuses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega, ehk kas kevadsuvel antavaid soovitusi on järgmise aasta eelarvete koostamisel arvestatud.

Kolmapäeval esitab Euroopa Komisjon 2019. aasta riigipõhised soovitused, milles antakse kõikidele liikmesriikidele majanduspoliitilisi suuniseid järgmiseks 12–18 kuuks.