Kert Kingo võis riigikohtu hinnangul vestlust salaja lindistada, kuid ei saanud oma tööga hakkama (39)

Andres Einmann
Copy
Kert Kingo.
Kert Kingo. Foto: Margus Ansu

Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et maksu- ja tolliametis (MTA) arenguvestlust salaja salvestades ja salvestist edastades ei käitunud Kert Kingo õigusvastaselt.

Riigikohus hindas, et õigusvastane oli Kingo teenistusest vabastamine salaja salvestamise ja salvestise edastamise tõttu. Kuivõrd Kingo salvestas ja edastas vestluse salvestise eesmärgiga tõendada töökiusamist, kaalub riigikohtu hinnangul tema õigustatud huvi tõendada töökiusamist üles vestlust pidanud MTA ametnike huvid.

Kingo: lindistasin vestlust salaja ainult ühel korral

Väliskaubanduse ja IT-minister Kert Kingo ütles Postimehele, et kuna just lõppes valitsuse istung, siis ei ole ta jõudnud veel riigikohtu otsusega tutvuda ja ei saa seda sisuliselt kommenteerida.

«Üritan tänase päeva jooksul otsusega tutvuda, kuigi täna on väga tihe päev. Jooksengi just valitsuse istungilt riigikogu väliskomisjoni ja pärast tuleb veel valitsuskabineti nõupidamine,» ütles Kingo.

Vestluste salaja lindistamise kohta ütles Kingo, et seda tegi ta maksu- ja tolliametis üks kord ja tegemist oli arenguvestlusega.

Riigikohtusse jõudnud haldusasjas vaidlesid Kert Kingo ja MTA selle üle, kas kaebaja võis salaja salvestada temaga peetud arenguvestlust ning edastada selle salvestise MTA peadirektorile ja sisekontrolli osakonnale, tõendamaks töökiusamist. Uurimine töökiusamist ei tuvastanud, kuid MTA vabastas arenguvestluse salvestanud ja edastanud kaebaja distsiplinaarkaristuse korras teenistusest põhjusel, et ta rikkus sel ajal kehtinud isikuandmete kaitse seadust, sest ei küsinud arenguvestlust pidanud MTA ametnikelt nõusolekut vestluse salvestamiseks.

Riigikohus selgitas, et Eesti seadusandja polnud andmekaitsedirektiivi korrektselt üle võtnud. Andmekaitsedirektiiv nõudis liikmesriikidelt, et sätestataks võimalus töödelda isikuandmeid ka isiku ülekaalukate õigustatud huvide elluviimiseks. Sellist õiguslikku alust Eesti seadused ette ei näinud. Seetõttu tugines Riigikohus kaebuse lahendamisel vahetult direktiivile.

Riigikohtu hinnangul oli kaebajal kaalukas õigustatud huvi saada väidetava töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid, et nõuda sellise käitumise lõpetamist. Kuivõrd töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga ja seda võib olla keeruline tõendada, hindas riigikohus, et Kingo õigustatud huvi tõendada väidetavat ebavõrdset ja väärikust alandavat kohtlemist oli kaalukam vestlust pidanud MTA ametnike huvidest.

Riigikohtu otsus kohustas maksu- ja tolliametit maksma Kert Kingole välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise teenistusest õigusvastase vabastamise eest ja teenistusest õigusvastase kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga. Riigikohus jättis osaliselt rahuldamata Kert Kingo kahjunõuded.

Halduskohus tunnistas kõnealuse kohtuasja kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kuna riigikohtu hinnangul ei sisalda  tänane kohtuotsus kaebaja eraelu puutumatust kahjustavat teavet, otsustas riigikohus selle avaldada piiranguteta.

Maksumenetlusega viivitamises jäi Kingo süüdi

Riigikohus leidis, et maksu- ja tolliamet süüdistas Kingot maksumenetlusega viivitamises põhjendatult.

MTA tulude osakonna erimenetluse talituse peajurist andis 2015. aasta lõpus Kingole menetleda OÜga Parim Ehitaja seotud materjalid. Ametil oli alust arvata, et ettevõte pole tasunud väljamakstud palkadelt maksusid.

Tulude osakonna erimenetluse talituse juhataja ja peajurist heitsid ette, et Kert Kingo ei täitnud ehitusfirma maksuasja uurimisel oma tööülesandeid hoolikalt ning sisuliselt jäi asi tema käes neljaks kuuks lihtsalt seisma. Selle aja jooksul aga jõudis kätte aegumistähtaeg, mille järel polnud võimalik maksuvõla eest vastutavat juhatuse liiget enam vastutusele võtta. Kokkuvõttes tunnistas amet juhtumi lootusetuks.

MTA pani Kingole süüks, et kuigi ta sai uurimismaterjalid kätte juba 2015. aasta lõpus, alustas ta menetluse läbiviimist alles 2016. aasta märtsis. Kert Kingo ise sellega nõus polnud ja märkis, et tegi päringuid võimaliku eelaresti asjus juba 2015. aasta detsembris, kuid kui tuvastas, et firmal vara puudub, keskendus kiireloomulisematele asjadele ja jätkas menetlust 2016. aasta märtsis.

Vaidlusi tekitas ka maksukorralduse seaduse paragrahv, mille järgi maksuvõlga menetleda. Kingo ülemused leidsid, et firma juhatuse liige tuleks võtta vastutusele raske hooletuse eest, tulevane minister aga vaidles vastu ja leidis, et ettevõtte juht tekitas maksuvõla tahtlikult, seega tuleb kaasust uurida teise paragrahvi alusel.

Kui hooletusest tekkinud maksuvõla eest saab ettevõtte juhti vastutusele võtta kolme aasta jooksul pärast tegu, siis tahtliku tegevusega tekkinud maksuvõla eest aegub vastutus viie aastaga. Seega oli Kingo hinnangul asja uurimise ajal juhatuse liikme vastutusele võtmiseks aega veel kaks aastat.

Ülemused süüdistasid Kingot, et ta menetles kaasust juhatuse liikme tahtlikkuse paragrahvi järgi selleks, et varjata tähtaja möödalaskmist. Kingo sõnul ei saa aga hooletusest juttu olla, kuna OÜ Parim Ehitaja juhatuses oli ainult üks liige, Levo Uppin. Kui juhatuses on mitu inimest, siis võib tekkida olukord, kui üks juhatuse liige ei kontrolli piisavalt põhjalikult, mida teine teeb. Kui aga ettevõtte tegevuse eest vastutab üks inimene ainuisikuliselt, siis saab maksuvõla tekkimise taga olla ainult tahtlik tegevus, leidis Kingo.

Kommentaarid (39)
Copy
Tagasi üles