Hiina Xinjiangi piirkonnas on viimase kolme aasta jooksul hävitatud üle 30 mošee

Okastraadiga taraga ümbritsetud Jeileixi mošee Yangisari külas, Kashgari linnast lõunapool.

FOTO: Greg Baker / AFP / Scanpix

Alates 2016. aastast on Hiinas, Xinjiangi autonoomses piirkonnas aktiivselt mošeesid hävitatud. Kunagiste mošeede ja pühamute asemel laiutavad nüüd parklad, pargid või halvimal juhul lihtsalt varemed. Nendelt mošeedelt, mida täielikult maha lammutatud ei ole, on eemaldatud katusekuplid ning minaretid.

Hiina valitsus on Xinjiangi piirkonnas viimase kolme aasta jooksul aktiivselt islami usku välja juurida üritanud. Lisaks eralduslaagritesse saadetud uiguuri moslemitele on hävitatud hulgaliselt mošeesid ja pühamuid.

Kui moslemid üle terve maailma tähistasid eile ramadaani lõppu palvete ja pidustustega, siis hävitatud mošeed Xinjiangi piirkonnas illustreerivad uiguuri rahvaste ja teiste etniliste vähemuste elu Xinjiangi piirkonnas. Ramadaan on islami kalendri 9. kuu, ehk muhameedlaste paastukuu.

«Mošee oli ilus. Seal käis palju inimesi,» meenutas müüja kohalikul turul. Kus kunagi seisis elust kihav Heyitkah’i mošee seisab nüüd elutühi betoonist parkla. Mošee kõrguvad minaretid ja kuppelkatus on täielikult hävitatud, vahendab AFP.

AFP reporterite ja MTÜ Earthrise Allience’i liikmete analüüsitud sateliitpiltidelt on näha, et alates 2016. aastast on hävitatud 36 mošeed ja religioosset asutust. Mošeed on kas täielikult maatasa tehtud, või on nendelt eemaldatud kuplid ja minaretid. Mošeed, mis on senini avatud, on varustatud metallidetektorite ja turvakaameratega hoonete sees ja väljas.

Ülemisel foto keskel on näha kuldse kupliga Gujan'i mošeed. Foto on tehtud 2012. aastal. Alumisel fotol, mis on tehtud 2018. aastal, on mošee asemele rajatud parkla. 

FOTO: Handout / AFP / Distribution Airbus Defence and Space / Earthrise / Scanpix

Briti väljanne The Guardian ja Briti uuriva ajakirjanduse väljaanne Bellingcat uurisid kokku 91 religioosset ehitist Xinjiangi piirkonnas. Reporterid võrdlesid 2016. ja 2019. aasta sateliitfotosid ning leidsid, et 31 mošeed ja kaks templit olid kas osaliselt või täielikult hävitatud.

«Olukord on siin väga karm, see vaevab mu südant,» rääkis anonüümseks jääda sooviv uiguuri rahvusest moslem väljaandele AFP. «Ma ei käi enam mošees. Ma kardan,» lisas ta.

Reedel, moslemite jaoks pühal päeval, oli ainukene mošee Hotani linnas tühi pärast päikeseloojangut, mil moslemid tavaliselt palvetamas käivad. Samal päeval käisid keskpäeva palvel ligi 100 inimest, kellest enamus olid vanad mehed, vahendab AFP.

La Trobe ülikooli Hiina etniliste suhete ekspert James Leibold selgitas AFP-le, et Hiinas võimul olev Kommunistlik Partei näeb islamiusku kui eksistentsiaalset ohtu. Leiboldi sõnul on Hiina valitsuse pikaajaline eesmärk Hiina ühiskonna sekularisatsioon.

Xinjiangi valitsus rääkis AFP reporteritele, et valitsus kaitseb usuvabadust ning, et kodanikud võivad ramadaani tähistada, kuni nad püsivad seaduse piires.

FOTO: Pm

Viimastel aastatel on Hiina võimud avalikus ruumis religiooni väljendamist üha rohkem piiranud. Eriti rangelt on suurendanud kontrolli islami traditsioonide üle Xinjiangis.

Iidses Kashgari linnas on lõhutud mošee sissepäesu kohal näha kahte turvakaamerat. Mošee kuplist ega minarettidest ei ole enam midagi järgi. Mošee ees asetseb nüüd kleidipood. Hotani linnas on kunagine mošee asendatud pargiga.

Kohalikud võimud keelasid AFP ajakirjanikel Kashgari linnast põhjapool asuvasse Artuxi linna sisenemast. Artuxi linnas asus kunagi suur mošee ja tosin väiksemat mošeed. Tänaseks on need kõik hävitatud.

Linna välisküljel, liivadüünide ja surnuaia vahel lehvivad rusuhunniku otsas kaks valget lippu, see on kõik, mis on järgi Imam Asimi pühamust. Asimi pühamu oli väikestest hoonetest ja aedadest ümbritsetud mudast hauakamber, mis pidavat olema 8. sajandist pärit püha sõdalase viimane puhkepaik.

Hävitatud Imam Asimi pühamu Hotani linna külje all. 

FOTO: Greg Baker / AFP / Scanpix

Aastakümneid on igal kevadel tuhandeid uiguuri rahvusest moslemeid kogunenud Asimi pühamu juurde. Palverändurid kogunesid pühamusse hea tervise, viljakuse ning lunastuse lootuses. Tegemist oli ühe suurima püha pidustusega Xinjiangi regioonis. Pühamusse toodi ohvriande ning lähedal asuvatele puudele seoti riidetükke märkimaks oma palveid, vahendab The Guardian.

«Uiguuri rahvad peavad neid mošeesid ja pühamuid oma iidseks pärandiks,» rääkis AFP reporteritele Omer Kanat, uiguuri rahvaste inimõiguste projekti direktor. «Hiina valitsus tahab kustutada kõike, mis kuulub Uiguuri või Islami kultuurile,» lisas ta.

Kuigi ei ole uudiseks, et Hiina valitsus piirab kindlaid religioosseid traditsioone nagu paastumine, siis kohalike sõnul on olukord nii täbaraks muutunud, et islamlaste kõige pühama kuu tähistamine on pea nähtamatuks muutunud.

Washingtoni ülikooli Uiguuri kultuuri professor Darren Byler rääkis AFP reporteritele, et Islami tervitused ning avalik paastumine on Hiinas keelatud. «Need uiguuri rahvaid, kes oma usku veel väljendavad ei tee seda avalikult,» rääkis Byer.

Propaganda sildid kirjaga «Armasta parteid, armasta riiki» ripuvad mitmete alles jäänud mošeede küljes. Kashgari linnast lõunapool Yengisar’i maakonnas ripub ühe mošee sees pilt Hiina presidendist Xi Jinping’ist. Enamus mošeedele riputatud plakateid hoiatavad religioosse äärmusluse vastu ja reklaamivad ühtsust. Mošee välisseinale on riputatud punane plakat kirjaga: «Ühtsus ja stabiilsus on õnnistus. Lahknemine ja ebastabiilsus on katastroof.»

Tagasi üles