/nginx/o/2019/06/06/12235261t1h64dc.jpg)
Inimõiguste eest võitlev organisatsioon Amnesty International mõistis täna hukka Sudaani ajutise valitsuse julgeolekujõudude meetodid meeleavalduste maha surumisel, nimetades tegevust jõhkraks mõrvaks. Amnesty International loodab ÜRO sekkumisele.
Amnesty International vaatab Sudaani kriisi lahendamisel ÜRO poole
Esmaspäeval Sudaani pealinnas Hartumis toimunud rünnak protestijate laagri vastu oli pärast Omar al-Bashiri kukutamist jõhkraim vägivallajuhtum Sudaanis. Julgeoleku eest vastutas Sudaani kiirreageerijate eriüksus, ehk «Rapid Support Force».
Kui enne esmaspäeva liikusid tsiviilopositsiooni ja militariseeritud üleminekuvalitsuse läbirääkimised niigi aeglaselt, siis selle nädala sündmused on riigi täieliku kriisi äärele viinud.
ÜRO ja mitmed välisriikide valitsused on juba verevalamist hukka mõistnud. Sudaani Terviseministeerium teatas täna, et esmaspäeval alguse saanud meeleavalduste maha surumisel on tapetud 61 inimest. Opositsiooni sõnul on tapetud üle 100 meeleavaldaja.
Amnesty International märkis oma avalduses, et üleminekuvalitsuse kiirreageerijate eriüksus on peamine süüdlane vägivalla levitamises Sudaanis.
Kiirreageerijate ja üleminekuvalitsuse juht kindral Mohamed Hamdan Dagalo on suurema osa oma sõjakogemustest saanud 2003. aastal Sudaani läänepiirkonnas Darfuri kodusõjas sõdides.
Dafuris sõdinud vägesid süüdistati sõjakuritegude toime panemises. Rahvusvaheline Kriminaalkohus süüdistas 2009. ja 2010. aastal tollast Sudaani presidenti Bashiri sõjakuritegude ja genotsiidi toime panemises. Bashir eitas mõlemat süüdistust. Praegu viibib Bashir vangistuses
«Kiirreageerijate eriüksuslased, kes Darfuri kodusõjas tapisid ja vägistasid tuhandeid inimesi toovad nüüd oma veretöö pealinna,» ütles oma avalduses Amnesty. «Raportid laipade jõkke viskamisest demonstreerivad nende eriüksuslaste rõvedust».
Pealtnägijad on rääkinud, et kiirreageerijad juhtisid esmaspäeval toimunud rünnakut meeleavaldajate laagri vastu. Tunnistajate sõnul tulistasid sõdurid relvituid protestijaid.
Sudaani üleminekuvalitsuse sõjanõukogu eitas süüdistusi ja põhjendas neid, kui opositsiooni negatiivset meediakampaaniat nende vastu. Sõjanõukogu sõnul oli operatsiooni eesmärgiks eemaldada lähedal asuvalt alalt seal redutavad kurjategijad.
Kiirreageerijate juhi, Dagalo sõnul on alustatud juhtumi uurimist ning, kui kellegi süü tõestatakse, siis ka karistatakse neid.
Amnesty sõnul on Sudaani lähiajalugu näidanud, et nad on sõjakuritegude ja inimõiguste rikkumiste suhtes puutumatud. «Me vaatame ÜRO poole, et lõhutaks see puutumatuse ahel ja, et need kurjategijaid pandaks lõpuks oma kuritegude eest vastutama.»
Elu on vaikselt Sudaani pealinna naasmas. Pärast esmaspäeval toimunud rünnakut protestijate laagri vastu blokeerisid meeleavaldajad teid kivide ja põleva rusuga. Tänaseks on julgeolekujõud hakanud teetõkkeid avama. Pealtnägijate sõnul on Hartumi suuremad tänavad liiklusele avatud, kuid poed on senimaani suletud.