Uuring: Eesti elanike kaitsetahe püsib endiselt kõrge (1)

BNS
Copy
Suurõppusel Siil osalenud Pärnumaa kaitseliitlased.
Suurõppusel Siil osalenud Pärnumaa kaitseliitlased. Foto: Karri Kaas, Kristjan Prii

Eesti elanike kaitsetahe püsib stabiilselt kõrgena, nii peab ligi 80 protsenti elanikest vajalikuks rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamist ning ligi kaks kolmandikku on valmis kaitsetegevuses osalema, selgub uuringust.

Relvastatud vastupanu osutamist võõrriigi kallaletungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79 protsenti küsitletutest, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.

Eestlased peavad relvastatud vastupanu osutamist vajalikumaks kui mitte-eestlased, kuid see vahe on vähenenud. Kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks peab vastupanu osutamist 83 protsenti eesti- ja 73 protsenti muust rahvusest vastajatest, kuid ka viimastest ei pea vastupanu osutamist vajalikuks vaid 10 protsenti.

Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 58 protsenti elanikkonnast: 64 protsenti eestlastest ja 46 protsenti mitte-eestlastest. Muust rahvusest Eesti kodanike seas on valmis kaitsetegevuses osalema 50 protsenti.

Meessoost kodanikest on valmis riigikaitses osalema 73 protsenti.

Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik eestimaalastest. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 23 protsenti ning nooremad inimesed. Nii kavatseks alla 20-aastastest lahkuda 33 protsenti, 20-29 aastastest 42 protsenti ja 30-39 aastastest 31 protsenti.

Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 22 protsenti, eestlaste seas 19 protsenti.

Küsitluse viis tänavu märtsis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu käigus küsitleti 1209 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles