Marko Mihkelson: kogu töö alles seisab ees

Otse Postimehest: Marko Mihkelson

FOTO: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Reformierakonna liige ja riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson leiab, et Eesti võit ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks valimisel saavutati tänu heale kampaaniatööle ja suurest soovist. 

«See on selle aasta suurim diplomaatiline võit,» kommenteeris väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson. Ta leiab, et see tulemus tagab Eesti riigile tuntust ja nähtavust. «Konkurent oli väga tõsine ja samas, et saada juba teises voorus 132 riigi toetust näitab kampaaniatöö head tulemust,» sõnas Mihkelson.

Marko Mihkelson ütles, et Eesti sai nii suure häälteenamuse, kuna meil oli tahtmist rohkem kui Rumeenial. «Rumeenia on juba varem olnud ÜRO julgeolekunõukogu mittealaline liige, Eestile oli see esimene kord.» 

«Ma arvan, et väga tõsiselt tuleb tunnustada meie presidenti, kes võttis julguse olla niivõrd seotud, mitte ainult olla kampaania patroon, vaid ka sisuliselt kampaaniat kohtumistel juhtida. Kindlasti ka meie diplomaadid, eesotsas kampaaniajuhi Margus Kolga ja Sven Jürgensoniga,» kiitis Mihkelson ja ütles, et terve tiimi töö on vilja kandnud. «Nüüd see töö alles algab,» rääkis ta.

Küsimusele, miks Eestil on vaja olla ÜRO julgeolekunõukogu mittealaline liige, vastas ta, et aastate jooksul on nähtud, kuidas mittealalised liikmed on piiranud paljude konfliktide asetleidmist.  Eesti jaoks võib välja tuua mitu olulist momenti: tuntus ja tõsiselt võetavus, selgitas ta. «Eesti on väike riik ja meil ei ole kunagi piisavalt tuntust maailmas,» rääkis Mihkelson ja lisas, et muidugi just see, et me oleme ÜRO julgeolekunõukogus mittealalised liikmed, ei jõua igapäevaselt uudiskünniseni ja ega ka Eesti inimesed ei teadvusta endale seda kogu aeg. «Väga oluline on see just diplomaatilisel tasandil, kus riigid omavahel suhtlevad, kaasa arvatud rahvusvahelise julgeoleku tagamisel,» ütes ta. 

Mihkelson leiab, et nende kahe aastaga, mis Eestil seisab ees, on diplomaatidel ees ootamas suur sisuline töö, milles nad saavad suure kogemuse: suhtlus erinevate riikidega ning Eesti välisministeeriumil tuleb enda tööd ümber organiseerida, kuna suur osa nõukogu päevakorra teemadest on seotud Aafrika ja Lähis-Idaga. «See on meil natukene nõrk, kuna meil on vähe diplomaatilisi esindusi nendes riikides, kuid see annab meie diplomaatidele kogemust, et olla head Eesti esindajad,» rääkis ta. 

Kas on ka Eestil kunagi võimalus saada julgeolekunõukogu liikmeks, leiab Mihkelson, et see nii lihtsalt ei käi, kuna on soovitud, et ka Jaapan ja Saksamaa saaksid sinna alalisteks liikmeteks aga nad pole siiani sinna saanud. «Eestile on see väga tähtis, et me juba selle koha nüüd saime ning seda tuleb ka maksimaalselt ära kasutada,» sõnas Mihkelson. Tema arvates on ÜROs väga palju erinevaid võimalusi, kuidas enda nähtavaust tõsta ning juba läbi meie kampaania, kus diplomaadid käisid erinevates ÜRO liikmesriikides koha peal, kasvatasime oma tuntust ja nähtavust. «On oluline, et sellest tõuseks ka kasu kahepoolsetes majandus- ja kaubandussuhetes. Kogu see töö alles seisab ees.»

Tagasi üles