NAABRITE JUURES. Viis Leedu poliitika vastuvooluaspekti

  • Leedu peaminister esitab lahkumisavalduse, kuid jätkab ametis.
  • Karm alkoholipoliitika ja nurjunud haridusreform saadavad Leedu valitsust.
  • Leedus on populistlikud jõud küll olemas, kuid nad pole ELI-ega USA vastased.
  • Leedu rahvaarv võib Brexiti järel väheneda tuhandete leedulaste võrra.

12. juulil astub Leedus ametisse uus president Gitanas Nausėda.

FOTO: MINDAUGAS KULBIS/AP/Scanpix

Alates migrandiviha puudumisest ja lõpetades kanepi dekriminaliseerimist toetava konservatiivse parteiga torkab Leedu poliitilises elus silma praeguse Euroopa kontekstis üsna erandlikke tendentse.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

1. Peaminister esitab lahkumisavalduse, kuid jääb

Leedu peaminister Saulius Skvernelis lõi kandidaadina kaasa ka tänavustel presidendivalimistel, kuid kukkus välja juba esimeses ringis. Kuigi valimisaegse kirgede tormi käigus lubas ta kaotuse korral peaministri ameti maha panna, on nüüd selge, et seda ei juhtu.

Leedu rahvusringhäälingu uuriva toimetuse juht Indrė Makaraitytė usub, et nii presidendiks kandideerimise kui ka peaministri kohalt tagasi astumise lubadusest taandumise taga pole tegelikult mitte Skvernelis ise, vaid Talunike ja Roheliste Liidu liider ja suurrahastaja Ramūnas Karbauskis.

Makaraitytė nimetab Karbauskist manipulaatoriks. «Ta hoiab parteid pantvangis, sest tal on raha. Kõik teavad, et tema oli seimikampaanias ja Skvernelise kampaanias põhiline toetaja,» räägib ta. «Me arvame ka, et ta ei näita kõiki oma ärihuvisid ja kasutab võimu ära oma äri jaoks.»

Tagasi üles