Linnade Liit: koolivõrgu korrastamiseks puudub õiguslik alus

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hille Ilves
Hille Ilves Foto: Liis Treimann

Eesti Linnade Liidu nõunik Hille Ilves toonitas, et kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on loetletud erinevad koolitüübid, mis võivad koos tegutseda, ja hetkel puudub koolivõrgu korrastamiseks õiguslik alus.

Ilvese hinnangul tuleb munitsipaalgümnaasiumite riigistamiseks muuta PGSi, kuid kogu protsess eeldab mõjuanalüüsi koostamist ja hinnangut, kui palju toob kaasa kulutusi riigile ja KOVle.

Samas rõhutas Ilves, et lõppotsustajaks lapse haridustee kujundamisel jääb ikkagi lapsevanem, kes on oma lapsele koolivalikus vaba.

«Siinkohal tõusetuvad erinevad kriteeriumid: vanema soovid hariduse kvaliteedi osas, materiaalsed võimalused, kaugus koolist jne, mis võib panna nö toimetama jalgadega,» nentis ta.

Eile toimunud ELLi hariduse- ja noorsootöö valdkonna töörühma koosolekul tutvustas haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis Ilvese sõnul ministeeriumi visiooni koolivõrgu korrastamisest, tuues lauale erinevad ettepanekud. 

Ilvese hinnangul on maakondlike omavalitsusliitude ja KOVde kaasamine antud protsessi hädavajalik, sest teema puudutab kõiki piirkondi, kogukondi ja elanikke ning otsuseid ei saa langetada ilma kohalike elanikega arutamata.

Küll aga tuleb Ilvese sõnul omavalitsuste võimalusi, kooliealiste laste arvu, tõmbekeskusi ja paljusid muid aspekte arvestades vaadelda kogu protsessi eraldi nii igas maakonnas kui ka maakonna üleselt.

Ilves tõstis esile, et osa maakondi on asunud koolivõrgu korrastamise kavaga tegelema.

Ilvese sõnul on Eestis 104 omavalitsust, kus on võimalik gümnaasiumiharidust omandada.

«Kui palju neist alles jääb, sõltub siiski kohalikest kokkulepetest, sest koolipidaja on enamikel juhtudel KOV,» nentis ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles