USA senatile esitati Nord Stream 2 sanktsioonidega eelnõu
14. juuni 2019, 04:32
/nginx/o/2019/06/14/12261113t1h44ab.jpg)
Grupp vabariiklastest senaatoreid esitasid USA senatile eelnõu, mis kehtestaks sanktsioonid Vene gaasijuhtmele Nord Stream 2 ning üritab sundida USA Euroopa liitlasi vähendama oma sõltuvust Venemaa energiast, kirjutas Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus (RFE/RL) eile.
Kui eelnõu akronüümiga ESCAPE heaks kiidetakse, siis see tõenäoliselt lükkab Venemaalt Saksamaale gaasi viiva Nord Stream 2-e valmimise edasi.
Eelnõu tahab anda USA võimudele voli kehtestada sanktsioonid üksikisikutele, kes pakuvad Venemaale investeeringuid, kaupu või teenuseid, millega aidatakse kaasa Vene energiaekspordi projektide arendamisele. Dokumendi esitas kolmapäeval senatile Wyomingi osariigi senaator John Barrasso.
11 miljardit maksvat ning Euroopa suurima majandusega riiki aastas 55 miljardit kuupmeetrit gaasi transportida suutvat torujuhet ehitab Venemaa riiklik gaasihiid Gazprom. Venemaa ütles eelmisel nädalal, et saab projektiga valmis 2019. aasta lõpuks.
Kriitikute sõnul teeb torujuhe Euroopa Venemaa energiast veelgi sõltuvamaks. Gazprom tarnis eelmisel aastal Euroopasse umbes 200 miljardit kuupmeetrit maagaasi, mis on Euroopas tarbitud gaasist pisut üle kolmandiku.
Torujuhe lubaks ka Venemaal lõpetada gaasi tarnimine läbi USA liitlase Ukraina, mis sõdib oma idaoblastites Venemaa toetatud separatistidega. Gaasitransiidist saadud tulu on Ukraina valitsusele tähtis sissetulekuallikas.
Barrasso esitas eelnõu päev pärast seda, kui USA president Donald Trump taaskord kritiseeris Saksamaad Nord Stream 2-e toetamise eest. Trumpi sõnul kulutab USA Saksamaa kaitsmiseks miljoneid, samas kui «Venemaa saab Saksamaalt miljardeid ja miljardeid dollareid».
«See teeb Saksamaast Venemaa pantvangi, kui halvad asjad juhtuma hakkavad,» lausus Trump 12. juunil pärast teadet, et Poola ostab veel 8 miljardi dollari jagu USA veeldatud maagaasi. Sammu eesmärk oli vähendada Poola sõltuvust Venemaa energiast.
Igor Setšin, kes juhib Venemaa suurimat naftafirmat Rosneft, süüdistas eelmisel nädalal Ühendriike oma suurte energiavarude kasutamises poliitilise tööriistana.
Ühendriigid panevad sanktsioone energiat tootvatele riikidele nagu Iraan ja Venezuela, et teha üleilmselt turul ruumi omaenda kasvavale siseriiklikule toodangule, väitis ta.
«Tänane reaalsus on see, et Ühendriigid kasutavad energiat ulatuslikult poliitilise relvaga. Sanktsioonidel või isegi nendega ähvardamisel on üleilmsele energiaturu keskkonnale hävitav mõju,» ütles Vene presidendi Vladimir Putini lähedane liitlane Setšin 6. juunil Peterburis ühel ärifoorumil.
USA nafta- ja gaasitootmine on viimasel aastakümnel hüppeliselt kasvanud tänu kildanafta ja -gaasi tootmisele. Ühendriigid tühistasid 2015. aastal 40 aastat kestnud naftaekspordi keelu ning hakkas väiksemal laiuskraadil olevast 48 osariigist veeldatud maagaasi eksportima 2016. aastal. Nüüd on USA maailma suurim maagaasitootja.
Barrasso ei eitanud, et esitatud eelnõu üks eesmärke on müüa Euroopale rohkem USA maagaasi. Wyomingis, tema esindatavas osariigis, on USA osariikide suuruselt kaheksandad gaasivarud.
«ESCAPE-i eelnõu võtab torujuhtmele Nord Stream 2 sanktsioonide kehtestamise ning Ameerika maagaasi ekspordi laiendamisega (Putinilt) ära geopoliitilise relva. Meie siin Ühendriikides - eriti Wyomingis - oleme õnnistatud maagaasi rohkusega,» lausus Barrasso avalduses.
«See on vaid arukas, et kasutame neid varasid oma liitlaste abistamiseks ning Putini majandusliku ja poliitilise haarde lõdvendamiseks selles piirkonnas.»
Eelnõu esitamisele järgnev protsess on pikk. Selle peab esmalt heaks kiitma senat, siis esindajatekoda ning hiljem ka veel president.