Slovakkia esimene naispresident alustab tööd
/nginx/o/2019/06/15/12265965t1h245d.jpg)
Liberaalist keskkonnaaktivist ja advokaadist poliitik Zuzana Čaputová vannutati täna Slovakkia esimeseks naispresidendiks.
Čaputová andis ametivande parlamendi erakorralisel istungil ning temast sai Slovakkia viies president alates 1993. aastast, kui Tšehhoslovakkia kaheks jagunes.
Uus president on 45 aastat vana ja napi poliitikakogemusega, kuid ta suutis valimistel veenda rahvast, kes on peavoolupoliitikast ja korruptsioonist väsinud.
5,4 miljoni elanikuga Slovakkia presidendi amet on suuresti tseremoniaalne, kuid riigipea ülesanne on nimetada ametisse peaminister ja konstitutsioonikohtu kohtunikud ning tal on õigus seadusi vetostada.
Tema valituksosutumine käis vastu paremäärmuslaste valimisedule üle Euroopa.
«Ma pole siin, et valitseda. Olen siin, et teenida,» ütles Čaputová ametissevannutamisel kõnes.
Erialalt advokaat Čaputová kogus tuntust eduka võitlusega mürgiste jäätmete prügila vastu, mis pidi tulema tema kodulinna Pezinokki. Eduka heitluse eest pälvis ta 2016. aastal tuntud Goldmani keskkonnaauhinna.
Lahutatud kahe lapse ema Čaputová toetab konservatiivses roomakatolikus Slovakkias homoseksuaalide õigusi ning vastustab abordikeeldu.
Hiljuti sai temast asejuht uues Euroopa-meelses erakonnas Progressiivne Slovakkia, mis võitis mais toimunud Euroopa Parlamendi valimised.
Pärast presidendivalimiste esimese vooru võitmist astus Čaputová partei asejuhi kohalt tagasi.
Nagu tema populaarne eelkäija Andrej Kiska, kes teist ametiaega taotlema ei hakanud, toetab ta kindlalt Slovakkia liikmesust Euroopa Liidus ja NATO-s.
Čaputová sõnul teevad EL ja NATO tema riigile «rõõmu ning andsid privileegi, millest varasemad põlvkonnad võisid ainult unistada».
Kiska toetas Čaputovát märtsis toimunud presidendivalimiste teises voorus, kui Čaputová seljatas Euroopa Komisjoni asepresidendi Maroš Šefčoviči.
Kiska viieaastase ametiaja üks tunnusmärke olid häälekad erimeelsused populistliku ekspeaministri Robert Fico ja tema vasakpoolse erakonnaga, mida määrivad korruptsiooniskandaalid.
Čaputová ja Kiska mõlemad toetasid eelmise aasta suuri valitsusvastaseid meeleavaldusi, mille vallandasid ühe uuriva ajakirjaniku ja tema kihlatu tapmine. Mõrv päädis Fico koalitsioonivalitsuse tagasiastumisega. Uurijad sidusid Ján Kuciaki surma tema tööga, mis keskendus ulatusliku korruptsiooni uurimisele valitsuses.
Ametissevannutamise järel võõrustas Čaputová lõunat, kuhu olid kutsutud pensionärid.
«Tahan olla hääl neile, keda ei kuulata,» rõhutas ta.