Riina Sikkut: Martin Helme varjab fakti, et toetas Luxembourgis selgelt rahaliidu süvendamist (16)

Johannes Voltri
, reporter
Copy
Sotside juhiks pürgiv Riina Sikkut.
Sotside juhiks pürgiv Riina Sikkut. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Endine tervise- ja tööminister ning praegune riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut (SDE) sõnas sotsiaalmeedias, et rahandusminister Martin Helme varjab oma ütlemiste ja tegudega tõsiasja, et tegelikult pooldas ta Luxembourgis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus selgelt rahaliidu süvendamist.

Riina Sikkuti sõnul on praeguse olukorra selgitamiseks kaks võimalust. Esimene võimalus on, rahandusminister ei saanud aru, milleks tal mandaat oli, kuidas euroala rahandusministritega läbi räägitakse ja mille eest ta tegelikult seisab.

Teine võimalus on Sikkuti sõnul see, et «rahaliidu süvendamist mittetoetav rahandusminister hääletas valitsuse seisukohtade järgi ja toetas euroala eelarve loomist, ühtse hoiusekindlustuse süsteemi loomist ning ESMi reformi, aga jäi eriarvamusele tehnilises küsimuses, mis tegelikult hoogu maha ei võta ja mille puhul ta teab, et peaminister otsustab teisiti.» 

Sikkut kirjutas, et ükskõik, kuidas vaadata, tekib õigustatud küsimus, kas Martin Helmet saab üldse usaldada rahandusministri ülesandeid täitma.

Sikkut märkis, et oli kolmapäeval peaminister Jüri Rataselt pärinud, kas saab usaldada, et Martin Helme esindab majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul ikka neid seisukohti, milles lepiti kokku valitsuses ja mis kinnitati Euroopa Liidu asjade komisjonis. Seda peaminister Ratas Sikkutile ka kinnitas.

Paar päeva hiljem oli aga olukord muutunud. «Rahandusminister on uhke, et «varahommikuks olin ma oma seisukohaga üksi» ühehäälsuse nõuet kaitstes. Ja peaminister kinnitab, et «valitsuse seisukoht kindlasti ei olnud ESMi edasine vetostamine või eraldi jäämine,» kirjutas Sikkut.

Sikkut nentis, et ühehäälsuse nõue on Eesti jaoks tähtis, aga rahandusministrid ei arutanud Euroopa stabiilsusmehhanismi puhul ühehäälsuse nõudest loobumist.

«Küsimuse all oli pangandusliidu kriisihaldusmehhanismi kaitsemeetmest, mis on loodud ja mille limiidid määratud ühehäälselt, väljamaksete tegemine juhul, kui ohus on euroala stabiilsus – siis võib otsuse teha 85 protsendi häältega. Kriisiolukorras, kus aegkriitiline otsustada, ja otsustada raamis, mis on ühehäälselt varem paika pandud. Jaa, pigem tehniline küsimus. ESM on, ESMi reform tuleb ja kaitsemeede luuakse,» märkis ta.

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles