Hongkongi juht vabandas väljasaatmiseelnõu põhjustatud kriisi pärast

Laupäeval väljaandmisseaduse eelnõu arutelu peatamisest teatanud Hongkongi valitsusjuht Carrie Lam vabandas teisipäeval poliitilise kriisi ja rahutuste eest, mille valitsuse plaan hakata inimesi Mandri-Hiinale välja andma on põhjustanud.

FOTO: Reuters / Scanpix

Hiina erihalduspiirkonna Hongkongi juht Carrie Lam vabandas teisipäeval poliitkriisi ja rahutuste eest, mille põhjustas valitsuse plaan võtta vastu inimeste Mandri-Hiinale väljaandmist lubav seadus. 

«Pean võtma suure osa vastutusest enda kanda. See on tekitanud ühiskonnas vastuolusid, vaidlusi ja ärevust,» ütles Lam pressikonverentsil.

«Seepärast palun kõigilt Hongkongi inimestelt siiralt vabandust,» lisas ta.

Vastuoluline väljaandmiseelnõu vallandas viimase 20 aasta suurimad meeleavaldused Hongkongi Pekingi-meelse valitsuse vastu.

Hongkongi valitsus püüdis parlamendis läbi suruda eelnõu, millega tahtis lubada inimeste väljaandmist Mandri-Hiinale. Kriitikute sõnul oli seadust võimalik kuritarvitada Pekingi poliitiliste vastaste tagakiusamiseks, kuigi valitsus oli lubanud, et teisitimõtlejaid ja Hiina valitsuse kriitikuid Pekingile välja ei anta. 

Hongkongi juhtkonna sõnul oli eelnõu vajalik seaduslünkade täitmiseks, et teha lõpp Hongkongile kui turvapaigale Mandri-Hiinast piirkonda põgenevatele tagaotsitud isikutele. 

Meeleavaldused kulmineerusid pühapäeval Hongkongis hinnanguliselt kaht miljonit inimest hõlmanud rongkäiguga, kuigi valitsus oli juba laupäeval teatanud piirkonna väljaandmisreegleid muutva seaduseelnõu tagasivõtmisest. Esmaspäeval nõudsid meeleavaldajad Lami tagasiastumist. 

Alates 2017. aastast Hongkongi juhtiv Lam välistas teisipäeval tagasiastumisele, öeldes, et tahab «teha jätkuvalt kõvasti tööd Hongkongi rahva pürgimuste saavutamiseks». Ta lubas jääda ametisse kolme aasta pärast lõppeva ametiaja lõpuni ja võita tagasi avalikkuse usalduse. 

Poolautonoomne Hongkong kuulub Hiina koosseisu alates 1997. aastast Suurbritanniaga sõlmitud «üks riik, kaks süsteemi» leppe alusel, mis tagab erihalduspiirkonnale õigused, mis Mandri-Hiinas ei kehti.

Tagasi üles