Mirell Põlma: Koristame ­ ideed laualt!

Selline laud on hästi kaetud, kuigi siin pole ühtki suurt ideed, projekti ega algatust. Foto: Arvo Meeks

Ükskõik kui palju hea keele eest seisjad ka ei tahaks või pingutaks, paistab, et kuidagi ei õnnestu ühest visast “umbrohuliigist” lahti saada: viimase aja tüütuim tegelane, mis näikse olevat ajakirjanduse vallutanud, on “laual”.

Mida see tähendab, kui otsustamine lükatakse riigi lauale? Mitte midagi, ehkki püütakse anda mõista, et riik sai lisaülesande. Paraku jääb mulje, et kusagil on tohutu suur laud, kuhu kõik ideed, kavandid, projektid ja pakkumised kuhjatakse, aga nendega ei taha keegi midagi ette võtta, need ainuüksi eksisteerivad ja koguvad tolmu.

Aga mida mõeldakse selle all, kui kirjutatakse, et kõik võimu­liidu võimalused on laual? Jälle segane. ­Pigem räägitagu sellest, et ühtki võimuliidu varianti pole välistatud. Või mida ­tähendab väide, et kaevandus viidi valitsuse lauale? Kas ­autor ei ­tahagi öelda seda, et kaevanduse rajamise üle otsustab valitsus?