EL lükkas Põhja-Makedoonia ja Albaania liitumisotsuse edasi

Katkine Euroopa Liidu lipp.

FOTO: CLEMENS BILAN / EPA / Scanpix

Euroopa Liit lükkas Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga liitumiskõneluste alustamise otsuse oktoobrini edasi.

Euroopa Komisjon ütles mais, et mõlemad on Brüsseli nõutud reformid läbi viinud ja nendega tuleks ametlikke liitumiskõnelusi alustada.

Mõned EL-i riigid nagu Prantsusmaa ja Holland ei taha hästi uusi liikmeid võtta, Saksamaa peab aga saama kõneluste alustamiseks parlamendi nõusoleku, sestap ei tulnud Luksemburgi kohtumise otsus üllatusena.

«Arvestades piiratud aega ja asja tähtsust pöördub komisjon selle juurde tagasi eesmärgiga jõuda selge ja sisulise otsuseni võimalikult varsti ja mitte hiljem kui 2019. aasta oktoobris,» ütles Euroopa Ülemkogu pärast kõnelusi.

Albaania ja Põhja-Makedoonia liidrid olid viimastel nädalatel positiivse otsuse lootuses Brüsseli vahet sõelunud, kuigi ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker hoiatasid neid eeldatava pettumise eest.

EL-i laienemise kriitikud väidavad, et uute riikide lisandumine toob probleeme juurde, ning viitavad korruptsioonile ja õigussüsteemi probleemidele Bulgaarias ja Rumeenias. 

Toetajad aga hoiatavad, et soovijate tagasilükkamine võib tõugata nad EL-i väliste jõudude nagu Hiina ja Venemaa rüppe.

Põhja-Makedoonia peaminister Zoran Zaev hoiatas juuni algul, et kõneluste edasilükkamine võib tema valitsuse kukutada ja tuua võimule EL-i vastased rahvuslased. Albaania peaminister Edi Rama ütles, et lubaduse murdmine hävitab usu EL-i.

Tagasi üles