USA seadusandjad: Trump ärgu laiendagu sõjavolituste seadust Iraanile

Copy
USA Iraani küsimuste eriesindaja Brian Hook kolmapäeval kongressi esindajatekoja Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja rahvusvahelise terrorismi alakomitee ees tunnistusi andmas.
USA Iraani küsimuste eriesindaja Brian Hook kolmapäeval kongressi esindajatekoja Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja rahvusvahelise terrorismi alakomitee ees tunnistusi andmas. Foto: AFP / Scanpix

USA seadusandjad manitsesid kolmapäeval valitsust mitte kasutama 11. septembri terrorirünnakute ajast pärinevat sõjavolituste seadust Iraani vastu, kõrge valitsusametnik kinnitas aga, et mis tahes USA sõjaline aktsioon Teherani vastu oleks seaduslik ja kaitsev. 

USA Iraani küsimuste eriesindaja Brian Hook keeldus korduvalt esindajatekoja komitees tunnistusi andes ütlemast, kas president Donald Trumpil on õiguslik alus Iraani ründamiseks. 

«Ma ei ole õpetlane sõjavolituste seaduse alal. Saan teile öelda vaid seda, et kõik, mida me teeksime, oleks seaduslik,» lausus Hook esindajatekoja välisasjade alakomitees. 

Demokraadist seadusandja Brad Sherman küsis Hookilt, kas Iraan kannab vastutust ameeriklaste hukkumise pärast 2001. aasta 11. septembril. «Ei,» kõlas vastus. 

Hook kinnitas, et juhul kui Ühendriigid peaksid Iraani vastu sõjalist jõudu kasutama, oleks see kaitseotstarbeline. «Ründeoperatsioonid ei ole kõne all,» lausus ta. 

Kongress kiitis volituse sõjalise jõu kasutamiseks ehk AUMF-i heaks 2001. aasta 14. septembril, kolm päeva pärast ligi 3000 inimelu nõudnud terrorirünnakuid New Yorgis ja Washingtonis.

Presidendid George W. Bush, Barack Obama ja ka Trump on toetunud tollasele ja 2002. aastal täiendatud AUMF-i sõnastusele ja selles sätestatud volitustele, et sõdida islamiäärmuslastega üle maailma.

Mitmed demokraadid ja mõned vabariiklased on hoiatanud, et üle 15 aasta vanused volitused annavad sisuliselt USA valitsusele õigusliku aluse sõdida üle maailma lõputult.

Hooki ülemus, välisminister Mike Pompeo ütles aprillis senati komitee ees tunnistusi andes, et Iraani šiiitliku teokraatia ja 11. septembri terrorirünnakud korraldanud sunniitliku terrorivõrgustiku Al-Qaeda sidemetes pole kahtlust.  

Arvatakse, et Iraanis on aastaid redutanud Al-Qaeda endise juhi Osama bin Ladeni poeg Hamza bin Laden, kuigi mõnede ekspertide hinnangul võib Teheran hoida teda riigis kinni hoovana rünnakute ärahoidmiseks Iraani vastu või selleks, et survestada piirkondlikku rivaali Saudi Araabiat. 

Pinged Iraani ja USA vahel on tõusnud viimastel nädalatel haripunkti seoses Washingtoni püüetega viia Iraani naftaeksport nulli ja salapäraste rünnakutega tankerite vastu Omaani lahel, milles Ühendriigid süüdistavad Teherani. 

Hook ütles esindajatekoja alakomiteele, et USA valitsusele maksimaalse surve kampaaniat Iraani vastu - mis hõlmab lahkumist mitmepoolsest tuumaleppest, mida Washingtoni Euroopa liitlased endiselt toetavad - on saatmas edu. Ta viitas Iraani liitlaste, Liibanoni šiialiikumise Hizbollah ja palestiina äärmusrühmituse Hamas rahalistele raskustele. 

Eriesindaja sõnul on Trumpi Iraanile tehtud ettepanekud läbirääkimisi pidada tõsiselt mõeldud. 

«Keegi ei tohiks kahelda meie soovis rahu saavutada ja valmisolekus normaliseerida suhteid, kui me peaksime jõudma kõikehõlmava kokkuleppeni,» ütles Hook. «Me oleme pannud lauale palju helgema tuleviku võimaluse Iraani jaoks ja me mõtleme seda tõsiselt.» 

Erisaadiku sõnul koosneks tulevane USA-Iraani kokkulepe neljast elemendist - Teherani tuumaprogramm, ballistilised raketid, toetus äärmusrühmitustele ja Ühendriikide kodanike kinnipidamine. 

Iraani liidrid on välistanud dialoogi Trumpi valitsusega ja seadnud kahtluse alla selliste ettepanekute siiruse, viidates Ühendriikide ametnike kahjurõõmust kantud avaldustele islamivabariigi majandusraskuste kohta. 

Esindajatekoja Lähis-Ida alakomiteed juhtiva demokraadi Ted Deutchi sõnul on Trumpi Iraani-poliitika seosetu ning toonud soovitud tulemuse asemel kaasa Iraani-poolse eskalatsiooni. 

«Paistab, et puudub protsess selle administratsiooni poliitikate eelduste ümberhindamiseks,» lausus Deutch. «Selle asemel, et sundida Iraani tagasi läbirääkimistelaua taha, suurendab valitsuse poliitika valearvestuse võimalust, mis viiks Ühendriigid ja Iraani lähemale sõjalisele konfliktile,» lisas demokraat. 

Iraan teatas esmaspäeval, et ületab 2015. aasta tuumaleppes sätestatud uraanivarude piiri järgmise kümne päeva jooksul ehk hiljemalt 27. juunil, kui leppe osapooled oma lubadusi ei täida.

USA vastas sellele teatega, et saadab Lähis-Itta tuhatkond lisasõdurit. Lisaks avaldas USA ka uued fotod, mis kaitseministeeriumi hinnangul tõestavad, et eelmisel nädalal Omaani lahel tankereid tabanud rünnaku taga on Teheran.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles