Hiina president lahkus visiidile Põhja-Koreasse

Copy
Lõuna-Korea elanikud vaatamas teisipäeval Soulis teleriekraanilt kaadreid Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni ja Hiina presidendi Xi Jinpingi peatset kohtumist käsitlevast uudistesaatest.
Lõuna-Korea elanikud vaatamas teisipäeval Soulis teleriekraanilt kaadreid Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni ja Hiina presidendi Xi Jinpingi peatset kohtumist käsitlevast uudistesaatest. Foto: AP / Scanpix

Hiina president Xi Jinping lahkus neljapäeval ajaloolisele visiidile Põhja-Koreasse, mis on Hiina presidendi esimene selline külaskäik viimase 14 aasta jooksul, vahendas riigimeedia. 

Xi'd saadavad kahepäevasel visiidil naaberriigis abikaasa Peng Liyuan, Hiina välisminister Wang Yi ja teised ametnikud, vahendas riiklik telekanal CCTV. 

Hiina president külastab Põhja-Koread selle noore liidri Kim Jong-uni kutsel.

Kim on viimase aasta ja kolme kuu jooksul Hiinas Xi'ga kohtunud neli korda, kuid Hiina riigipea pole seni samaga vastanud.

Hiina president külastas Põhja-Koread viimati 2005. aastal, kui riigis käis toonane president Hu Jintao.

Xi ise käis Põhja-Koreas 2008. aastal Hiina asepresidendina. 

Hiina presidendil on käsil kaubandussõda USA presidendi Donald Trumpiga ning tal seisab juunis ees G20 tippkohtumine Jaapanis, kus on kavas ka kohtumine Trumpiga. 

Ekspertide sõnul üritab Xi kasutada Kimi G20 eel mõjutusvahendina. Xi tahab Põhja-Korea visiidiga rõhutada Trumpile, kui suur mõjuvõim on Hiinal Põhja-Korea üle ning tuletada talle meelde, et Hiina võib USA ja Põhja-Korea diplomaatiale kaasa aidata või seda takistada.

Põhja-Korea liider tahab aga tugevdada oma positsiooni Trumpi vastu ning saada Pekingit tuumarelvitustamiskõnelustel kindlalt enda selja taha, sest Hiina on Põhja-Korea ainus suur liitlane ja tema peamine majanduslik side muu maailmaga.

«Põhja-Korea jaoks teenib eelseisev visiit eelkõige eesmärke näidata USA-le, et Hiina on tema taga, ja saata Washingtonile sõnum, et ta peaks lõpetama maksimaalse surve hoiaku,» ütles Kyungnami ülikooli Põhja-Korea uuringute professor Lim Eul-chul. 

Singapuri ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Yongwook Ryu leiab aga, et Xi teeks tõsise vea, kui püüab kasutada Põhja-Koread läbirääkimishoovana Trumpiga, sest Ühendriikide riigipea lahutab tema hinnangul julgeolekuküsimused majandusteemadest. 

«Kui Xi suudab avaldada Põhja-Koreale survet tuumavabaks muutumiseks ehk pakkuda Trumpile mingil kujul präänikut, võib ta saada Trumpilt mingi järeleandmise või teha kokkuleppele jõudmise Trumpiga tõenäolisemaks,» lausus Ryu. 

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lu Kang on lükanud tagasi väited sellest, et Peking võib kasutada tihedaid sidemeid Pyongyangiga USA survestamiseks, öeldes, et sellise ideega inimesed tegelevad ülemõtlemisega. 

Pekingis asuva mõttekoja Carnegie Tsinghua Center Põhja-Korea ekspert Zhao Tong ei oota Xi ja Kimi kohtumiselt tuumavabaduse küsimuses mingeid «sisulisi arutelusid», sest tema hinnangul ei ole Hiina ja Põhja-Korea vahel piisavalt vastastikust usaldust. 

Xi ülistas kolmapäeval Põhja-Korea riiklikus ajalehes Rodong Sinmun avaldatud haruldases arvamusloos Hiina ja Põhja-Korea «asendamatut» sõprust ja esitas «suure plaani» püsiva stabiilsuse tagamiseks Ida-Aasias. 

President lubas ka, et Hiina etendab aktiivset rolli «kommunikatsiooni ja koordinatsiooni tugevdamises Põhja-Korea ja teiste asjassepuutuvate osapooltega» läbirääkimiste edasiviimiseks Korea poolsaarel. 

Xi avaldab visiidi käigus austust Pyongyangi Sõpruse torni juures, mida sajad sõdurid ja töölised on viimastel päevadel putitanud. Sõpruse torn on monument miljonitele Hiina sõduritele, kelle Mao Zedong oli riiki saatnud päästma Kimi vanaisa Kim Il-Sungi hävingust Korea sõjas.

Põhja-Korea tuumarelvitustamiskõnelused on seisakus alates veebruari lõpus Hanois peetud Kimi ja Trumpi teisest, nurjumisega lõppenud tippkohtumisest.

Trump on pakkunud Põhja-Koreale tuumarelvadest loobumise korral suhete normaliseerimist USA-ga ja toetust vaesunud riigi majandusele.

Presidendi abid aga on kinnitanud, et majandussanktsioonid Põhja-Koreale jäävad kehtima seni, kuni Pyongyang astub tegelikke samme tuumadesarmeerimise poole.

Ühendriikide ametnike sõnul nurjus Hanoi tippkohtumine põhjusel, et Põhja-Korea nõudis ülemäärast sanktsioonileevendust vastutasuks vaid osalisele tuumarelvadest loobumisele.

Põhja-Korea hinnangul lasid Ühendriigid Vietnami tippkohtumise tahtlikult põhja, esitades ühepoolseid ja vastuvõetamatuid tingimusi.

Kim on öelnud, et Washingtonil on aasta lõpuni aega tulla välja vastastikku vastuvõetavate tingimustega, et tuumadesarmeerimiskõnelused päästa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles