Üle lainete koju naasnud tulest süttib juubelilaulupeo leek
/nginx/o/2016/11/28/6124371t1h5bb0.jpg)
20. juuni 2019, 23:55
Laulu- ja tantsupeo tulekild laternaga ohutult piirivalvekaatri pardal, asus Räpina vallavanem Enel Liin seda eile hommikul üle järve Mehikoormast Piirissaarde toimetama.
1. juunil Raadil läidetud peotuld, millest läidetakse ka Tartu laulupeo tuli, ootas Piirissaare sadamas mõnekümnepealine vastuvõtukomitee ja Väägvere külakapell, mis tuletoojaid juba kaugelt lauluga tervitas.
Laterna tulekillukesega usaldas Liin Tartu abivallavanema Tarmo Raudsepa hoolde. Ta läitis sellest tõrviku, mida kandis Piirissaare vastne saarevaht Toomas Lindjärv. Plaan sellel väiksel, umbes 30 püsielanikuga saarel oli lihtne: peotuli käib rongkäiguga läbi kõik kolm sealset küla ning igaüks, kel soovi, saab tõrvikut hoida. Selleks oli aega umbes tund.
«Provintside provintsis» selle kõige paremas mõttes, nagu saarevaht Piirissaart iseloomustas, polegi ilmselt rohkem aega vaja, sest saare pindala on vaid seitse ja pool ruutkilomeetrit.
Laulupeotuld, mis sellesse Eestimaa paika jõudis ajaloos esimest korda, eelistas suurem osa kohalikest uudistada oma aiakeses ohutust kaugusest. Nii võiski Väägvere külakapelli lustlike viiside saatel marssinud rongkäigus mõnikord silmata üle tara küünitavaid peanuppe, mis uudishimulikult seda lärmakat kolonni uurisid, aga ka mõnd kardinat majaaknas lehvimas, justkui oleks keegi seal hetke eest möödujaid takseerinud.
Laulupeotuld, mis sellesse Eestimaa paika jõudis ajaloos esimest korda, eelistas suurem osa kohalikest uudistada tagasihoidlikult oma aiakese ohutust kaugusest.
Siiski leidus ka neid, kes tule tulemisele kohe julgelt ligi astusid ja tõrvikut hoida nõudsid. Näiteks muidu Tallinnas elav Maria Kunzetsova, kes kõik suved Piiriissaarel daatšas veedab, jalutas juba hommikul varakult saare südame, väikese poekese juurde, kuid näha polnud seal kedagi – rongkäik algas ju sadamast, saare teisest põhipunktist. «Aga näed kui hästi, tuli tuli kohe täitsa oma õuele,» oli ta õhevil. Laulupeol on Maria käinud ja seetõttu on tule tulemine talle väga oluline. Aga kõige rohkem ootab ta jaanipäeva, sest siis peetakse Piirissaare külaplatsil suurt pidu.
Tallinnast suveks Piirissaarele sõitnud Lidia Seleznjova ütles samuti, et laulupeole on Peipsi keskelt üsna pikk tee, aga televiisorist vaatab ta pidu igal korral. Piirissaarel tema sõnul toredaid üritusi jagub, aga laulutuletõrvikut sai ta hoida küll esimest korda.
Tarmo Raudsepp sõnas, et see ongi üks põhjusi, miks tuli sel aastal esimest korda Piirissaarele saabus. «Tuli peab jõudma igasse Eesti nurka ja Piirissaare üks neist ju on,» ütles ta.
Mööda saart kulgenud ringkäik lõppes sadamas, kus parvlaev Koidula oli juba valmis tule mandrile tagasi transportima. Väike viivitus tekkis sellest, et Väägvere kapelli naised tahtsid edasi laulda ja Piirissaare naised palusid, et nad seda teeksid. Nii kõlas veel mitu viisi, enne kui naasmise lubaduse vastu kapellil Koidula pardale astuda lasti.
Peotuli reisis edasi Peipsiääre valda Kolkjasse ning hiljem teistesse Tartumaa valdadesse. Tartu linna jõuab laulupeotuli homme hommikul. Mootorratturid toovad selle öökorterist Äksi kirikust otse laulupidude hälli Maarja kiriku juurde. Mitme väikse peatuse järel võtab kell 15.45 tule üle Tartu laulupeo rongkäik ning kell 18 läidetakse sellest Tartu laulupeo tuli.
150 AASTAT HILJEM. JUUBELILAULUPIDU TARTUS
TÄNA
- Kl 12 laulupeo jumalateenistus toomkiriku varemetes
- Kl 16 ajastukontsert «1869» laulupeomuuseumi õuel
- Kl 18 ajastukontsert «1919» Raadi lennuangaaris
- Kl 20 ajastukontsert «1969» ülikooli staadionil
- Kl 22 tantsuetendus «Loodud jääma» Toomeorus
- Kl 23 «Väike suurvaimude öömuusika» – mõtisklus Raadi kalmistul (esineb Maarja Nuut)
- Kl 16 rongkäik Raekoja platsilt lauluväljakule
- Kl 18 laulupeokontsert lauluväljakul