Ajastugalerii I: iidsete tammede all kõlas esimese seitsme laulupeo lugusid

Tartu laulupeomuuseumi aias tammede all, kes hakkasid seal kasvama juba üle-eelmisel sajandil, oli üles seatud väike ajutine laululava ning kuuse-, elupuu- ja tammevanikutega ääristatud dirigendipult. Laulumehed ja -naised ning Väägvere pasunakoor andsid Tartu laulupeo ajastukontserdi «1869».

Dirigeerisid Lauri Breede, Kuno Kerge, Kalev Lindal, Priit Sonn, Lilyan Kaiv ja Küllike Joosing. Laulsid EMÜ meeskoor Gaudeamus, Haaslava meeskoor, Tartu akadeemiline meeskoor, Nõo kiriku meesansambel, Tartu üliõpilassegakoor ja Tartu Maarja kirikukoor.

Puupakkudele roninud näitleja Priit Strandberg andis ülevaate 150 aasta tagusest laulupeost, korrates sealjuures nagu refrääni, et esimesel laulupeol kõlasid kõik laulud eesti keeles. Kuulajaile paeluvaid tõsiasju esitades tõi ta lähemale ka kuus järgmist. Igast neist oli midagi eeskavva valitud, nii et kokku kõlas laulupeomuuseumi aias 16 laulu ja pillilugu.

Ajastukontsert «1919» toimub kell 18 Raadi lennuangaaris ning «1969» kell 20 Tartu ülikooli staadionil.

Üks ajastukontsertide lavastajaid Riina Roose on laulupeo veebisaidil märkinud, et kuigi 150 aasta jooksul on laulupidude tegijad vaevalt kolmandiku ajast saanud ise vabalt otsustada, mida laulda, ometi on ka kõige kitsamates ja ahistavates oludes loodud ja lauldud väärt koorimuusikat.

«Ajastukontserdid ongi kummardus loojatele ja loodule, eesti muusika rikkalikule varamule,» lisas ta. «Ühtlasi on kava ülesehituses järgitud põhimõtet, et kooruks välja ajaline rida, millal ühe või teise autori looming esimest korda laulupeo kavva võeti. Selles peegeldub omamoodi eesti kultuurilugu.»