Plastprügi ohustab Vahemere vaalu

Sardiinia rannikult surnuna leitud kašelott, kelle kõhus oli 22 kilo plasti.

FOTO: AP/Scanpix

Kreekas on viimase 20 aasta jooksul avastatud vaalade ja delfiinide kõhust suures koguses plastprügi, peamiselt kilekotte, millega võib kaasneda pikk ja piinarikas surm, selgus teadustööst. 

Sealjuures leiti Mykonose saarel rannalt surnud kašelott, kelle kõhust avastati 135 plasteset, mis kaalusid kokku 3,2 kilogrammi. Prügi venitas vaala mao välja, ummistas selle ning loom suri nälga, ütles üks uurija reedel. 

Kašelotte ähvardavad Vahemerel ka kokkupõrked laevadega, takerdumine kalavõrkudesse ning nafta ja gaasiuuringutest tingitud mürareostus. 

Reedel avaldati teadusväljaandes Marine Pollution Bulletin uurimustöö Vahemere kohta, milles järeldati, et plastprügi ohustab kõige rohkem just kašelotte. Kümnest surnud isendist kuue kõhust leiti plastmassi, ütles teadustööd juhtinud vaalauurija Alexandros Frantzis.

«See on nüüd muutunud tavapäraseks... mitte lihtsalt, et mingi suvaline loom neelas plastmassi,» ütles ta. 

Frantzis oli esimene, kes seostas rannale uhutud vaalade surmajuhtumid sõjalaevade sonartehnoloogia kasutamisega. 

Ühe eraldi juhtumina, mida Kreeka uuring ei hõlmanud, leiti märtsis leiti Sardiinia rannalt tiine kašelott, kelle kõhust avastati 22 kilogrammi plastmassi. 

Kokku 34 vaalast, pringlist ja delfiinist, kes uhuti Kreeka randadele vahemikus 1993-2014, oli rohkelt plastmassi neelanud üheksa. Kolm neist suri selle tagajärjel. 

Frantzise sõnul pole kilekotid ohtlikumad kui muu plastprügi, kuid need on levinumad kui teised esemed. «Need asjad reisivad, neil pole piire,» ütles ta.

Vahemeri on üks maailma kõige enam reostunud akvatooriume nii hulpiva kui ka merepõhjas leiduva prügi poolest. 

Frantzise sõnul on oluline lõpetada «hullumeelne ja kasutu» plastmassi tootmine. 

Tagasi üles