«Neljas koht on jama» sai EMil uue versiooni

Ville Arike, Düsseldorf
Copy
Pronksimatš, ungarlane Daniel Berta (paremal) teeb torke Sten Priinitsa vastu. 
Pronksimatš, ungarlane Daniel Berta (paremal) teeb torke Sten Priinitsa vastu. Foto: Rahvusvaheline Vehklemisliit/Bizzi Team

1992. aastal ütles vehkleja Kaido Kaaberma pärast Barcelona olümpia individuaalturniiri Eesti spordiklassikasse läinud lause: «Neljas koht on jama.» Pärast eile Düsseldorfis toimunud EMi meeskonnavõistlust esitas Sten Priinits sellest uue versiooni: «Neljas koht on spordis kõige halvem asi üldse.»

Eestlaste tunded olidki Düsseldorfis vastakad. Päeva alustuseks murti lisaajal 43:42 maha olümpiavõitja Prantsusmaa, mida oli raske loota, sest võisteldi vigastatud Nikolai Novosjolovi ja Peeter Turnauta ning «välja aeti» eelmise rahvusvahelise võistluse kaks aastat tagasi pidanud 37-aastane Marno Allika. Ent peaaegu kohe järgnenud matšis alistati saadud emotsiooni pealt jätkates Poola suisa 45:30, see tähendas poolfinaalikohta!

Neljas koht on spordis kõige halvem asi üldse.
Vehklemismeeskonna ankrumees Sten Priinits

Siis sai püssirohi otsa, tunnistada tuli Taani 40:32 ja pronksimatšis Ungari 36:25 paremust. «Kui juba nelja hulka pääsed, tahaks ikka medaliga lõpetada. Neljas koht on spordis kõige halvem asi üldse. Pingutad, kulutad energiat, jõuad nii kaugele, siis jääda medalita...» ohkas ankrumees Priinits.

Allika nentis hetkeemotsioonist rääkides: «Lõpetasime kahe kaotusega.»

Vigastuse tõttu ainult treeneritööle keskenduda saanud Novosjolov lisas: «Tunded on segased, kahele võidule järgnes kaks kaotust. Päeva algus läks hästi ja tekkis medalivõimalus, kahjuks sai muinasjutt läbi.»

Paras eneseületus

Novosjolov tegi tööd hästi, tema panus oli suur. Just avamatšis Prantsusmaaga leidis ta tarku õpetussõnu ja motiveeris mehi hästi, nii et kuulsatest vastastest hoiti hammastega kinni ning ka vahepeal viie-kuue torkega taha jäädes ei antud alla. Kuni lõpus tegi Priinits kuulsa Yannick Boreli vastu täpselt seda, mida pidi.

Kui mitte juba täna, siis homme-ülehomme või nädala pärast näevad Eesti mehed kindlasti ka helgemat poolt: alustati ju võistlust 14. asetusega ja prantslaste seljatamine tähendas parajat eneseületust: selleta poleks saanud rääkida medalimatšidest. Lisaks teeniti tähtsaid OM-kvalifikatsioonipunkte.

«Viimane vastane, mitmekordne maailmameister ungarlane Rédli ütles mulle pärast matši, et tegime väga tubli võistluse,» lausus Priinits naeratades. «Unenäos on tore näha, et võidad avamatšis niisugust vastast nagu Prantsusmaa. See läkski täide. Seejärel vedas, et veerandfinaalis tuli vastu meile mugav vastane Poola.»

Allika lisas: «Kui natuke aega läheb mööda, tundub neljas koht täitsa okei. Saime vajalikke punkte ja jõudsime olümpiakvalifikatsiooni reele tagasi.»

Treener Nikolai Novosjolov embab pärast Prantsusmaa üle saadud võitu otsustava minimatši pidanud Sten Priinitsat. 
Treener Nikolai Novosjolov embab pärast Prantsusmaa üle saadud võitu otsustava minimatši pidanud Sten Priinitsat. Foto: Rahvusvaheline Vehklemisliit/bizzi Team

Novosjolov: «Plaan, mille seadsime matšiks Prantsusmaaga, töötas suurepäraselt. Seejärel Poolaga peetud matšis, mille suurelt võitsime, oli lausa lust vaadata, kuidas mehed vehklesid. Kahjuks tuli lõpus sein ette.»

Priinitsal jäi kõige rohkem kripeldama poolfinaal Taaniga. «Nad on kõigile ebamugavad vastased, said enne meid jagu valitsevast maailmameistrist Šveitsist. Aasta tagasi värbasid nad hea välistreeneri. Neil oli hea emotsioon, meie aga alustasime uimaselt, jäime kohe taha. Raske oli võistkonna vastu, kes kogu aeg tagumisel joonel ainult kaitses istus,» kahetses Priinits.

«Ka pronksimatšis Ungariga alustasime uimaselt. Samas eelmise aasta EMil võitsime ungarlasi 5.–8. konkurentsis. Tõsi, medalimatš on midagi muud, kõigile suurtele vehklemisriikidele on iga medal tähtis.»

Allika võistles pika pausi järel

Allika märkis, et Eesti meeskond, sealhulgas tema ise, väsis lõpus. «Matšis Prantsusmaaga olin veel värske, lisaks oli neil võidukohustus,» ütles Allika, kes tolles heitluses tõi eelviimases minimatšis Eesti neljatorkelisest kaotusseisust järele ja andis Priinitsale võimaluse alustada Boreli vastu samalt joonelt.

Allika tegi eelmise rahvusvahelise võistluse kaks aastat tagasi. Ta hoidis end füüsiliselt vormis, kuid mõõga võttis harva kätte. Mõne kuu eest võitis ta ometi Eesti meistrivõistlustel pronksmedali.

«Nüüd tegin koondiselaagris 75 protsenti asjadest kaasa, päris ilma vehklemata ma siia ei tulnud. Kuid pika päeva jooksul oli viimane matš juba liiast.»

Teiste juhendamisele keskenduda saanud Novosjolov mõtiskles: «Kui mina võistlen, loodavad teised liiga palju minu peale. Täna mind rajal polnud, mehed pidid ise tegema ja näitasid, et teevad küll! Loodan kuu aja pärast peetavaks MMiks paraneda ja kui seal samamoodi vehkleme nagu tänastes võidumatšides, on kõik võimalik.»

Eesti meeskond vahetas mulluse kuuenda koha – samuti väga tubli tulemus – neljanda vastu. «Jah, koha mõttes on päev korda läinud, kuid kaotasime kaks medalikohtumist,» esitas Novosjolov oma versiooni lausest «Neljas koht on jama.»

«Taani, kellele poolfinaalis alla jäime, oli muidugi erilises hoos (alistas veerandfinaalis valitseva maailmameistri Šveitsi ja kaotas finaalis alles lisaajal Venemaale – toim). Jäime tolles matšis kohe taha, tekkis ebakindlus ja me ei leidnud võtit nende murdmiseks,» nentis juhendaja. «Matšides Prantsusmaa ja Poolaga suutsime enda vehklust vehelda, Ungari on alati olnud väga raske vastane: oleme kaotanud rohkem kui võitnud.»

Novosjolovi sõnul on meeskond seadnud eesmärgi pääseda Tokyo olümpiamängudele, EMi 4. koht andis vajalikke kvalifikatsioonipunkte. «Meeskonna pääsemine olümpiale on plaan A. Kui see ei õnnestu, püüame kohta individuaalturniiril, mis on võimalik nii maailma edetabeli kui ka tsooniturniiride kaudu –need on plaanid B ja C.»

Täna peetakse EMil epee naiskonnavõistlus.

Napilt EOK toetusrahata

Eesti epeevehklemise meeskonnale kulunuks EMil medalikohale jõudmine ära ka rahalisest aspektist: Vana Maailma meistri saavad Eesti Olümpiakomitee A-taseme, hõbedad-pronksid B-taseme ettevalmistustoetust, mis hõlmab palgafondi ja võistlusteks-laagriteks ette nähtud toetust.
A-tasemel on see vastavalt 2500 ja 2200, B-tasemel 1600 ja 1400 eurot. Samuti saavad iga kuu tuge sportlaste treenerid. Vehklejatel jääb veel võimalus võidelda end toetusrahadele järgmisel kuul peetaval MMil: medal tähendaks A-, 4.–8. koht B-taset.
Maailmajagude meistrivõistlused lähevad ka Tokyo olümpiakvalifikatsiooni arvestusse. Maikuus Pariisis peetud MK-etapil saadud 12. koht andis 22 punkti, EMi 4. koht juba 36. Palju võistlusi seisab veel ees ning olümpiašanssidest on veel vara kokkuvõtteid teha, kuid eilne tulemus tähendas sammukest Tokyole lähemale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles